Orissaare kiirabitöötaja Ingrid Holm hoiatab, et inimesed võiksid olla ettevaatlikud ja hoolega enda ümber vaadata, kui nad päevitavad. Eriti just väikeste lastega päevitajad. Tema sõnul oli möödunud suvel kaks juhust, kui inimene autost välja astudes rästikule peale astus ja salvata sai. Samuti salvas rästik möödunud aastal kolmeaastast pisipõnni, kirjutab
.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütleb, et tema arust pidi sellest nädalavahetuse salvamisest rääkides seal ikka midagi rästiku jaoks piire ületavat olema. "Kas inimene oli siis talle liiga lähedal ja tal ei olnud põgenemiseks aega ja siis salvas," arutleb Talvi. Ta lisab, et loomulikult ei pea ju alati maole peale astuma, et ta salvaks, vaid kaitsereaktsiooni kutsub esile, kui ületatakse see piir, mis selle looma jaoks piir on.

Talvi sõnul hakkab rästikutel nahavahetuse aeg juba läbi saama. Kõige selgem vahe rästiku ja mürgitu nastiku vahel on nastiku kollased põsed ja kurgulaigud, mis võivad olla päris valkjad kuni erkkollasteni välja, ning selle järel tulevad siksakid ja mao suurus. Rästik on lühem ja tugevamate kuklanurkadega, nastik on saledam ja libajam.

Talvi sõnul tuleks looduses silmad lahti hoida igal juhul. "Aga ma arvan, et võimalus katkise pudelipõhja peale astuda on palju suurem, kui õnnetu juhus rästikuga kokku sattuda," tõdeb ta, lisades, et tema arvates oli Orissaares juhtunud lihtsalt väga õnnetu juhus ja inimene ei oska võib-olla väga kirjeldada, mis enne seda oli. "Inimene võis olla seal tükk aega ja rästik mõõtis vahemaad, et mingisugune piir on tema jaoks ületatud," oletab Tõnu Talvi.

Kuressaare haigla kiirabijuhataja Mare Kirr ütleb, et neil on kiirabis seni olnud rahulik ja praktiliselt täiesti tavalised päevad. "Suvele iseloomulikke väljakutseid veel olnud ei ole," märgib ta.