Kuigi teooria järgi peaksid Eesti ainsad mürkmaod rästikud praegu endale palavikuliselt talvekorterit otsima, tasub seenelistel siiski ettevaatlik olla.

Rakvere haiglasse on tänavu pöördunud viis rästikult hammustada saanud inimest, neist kaks lapsed, üks koguni paariaastane. Hammustada saadi maakonna eri paigus, näiteks Tudu ja Roela piirkonnas.

“Mõned juhtumid olid päris tõsised, ligi nädal oldi haiglas sees,” rääkis Rakvere haigla ülemarst Sirje Kiisküla Virumaa Teatajale.

Üldjuhul pole rästikuhammustus eluohtlik ja mürgituse nähud ning vaevused kaovad 2-4 päevaga. “Aga igal juhul tuleb arsti poole pöörduda,” ütles Kiisküla.

Paar päeva tagasi kohtas kalamees Lääne-Virumaal oma üllatuseks rästikut, kes ei ilmutanud veel mingit huvi talveuneks. Kalamehe sõnul oli loomake siiski uimane ega üritanud põgeneda või rünnata.

“Madude kohta ma otsest kinnitust anda ei oska, aga kahepaiksete arvukus on küll varasemast suurem,” kinnitas maosõber ja ajakirja Rästik peatoimetaja Toomas Prantsibel. “Neile on tekkinud märksa mugavam elukeskkond, väetamisi on vähem, võsastunud alasid rohkem.”

Prantsibel lükkas ümber levinud eksiarvamuse, et septembri lõpus magavad rästikud juba talveund. “Rästik pole sugugi külmakartlik loom, ta elab isegi polaaraladel,” mainis ta. “Kevadel ronivad nad päikese kätte juba siis, kui lumi veel maas. Lumel roomav rästik ei ole mingi haruldus.”

Rästik kasvab Eesti oludes umbes poole meetri pikkuseks. Teda iseloomustab sikk-sakk seljal, kolmnurkne pea ja nn kuri ilme näol, sest tema pupill on vertikaalne. Rästik on elussünnitaja, kusjuures tema augustis 16-17 cm pikkusena sündinud pojad on kohe mürgised. Rästiku värvus võib varieeruda pruunist-hallist mustani, kohatud on isegi rohekaid isendeid.