Rasmussen: kriisi ajal tuleb energeetikat reformida

Täna Eestis visiidil viibinud Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen kohtus täna peaminister Andrus Ansipiga. Koos arutati nii kahe riigi vahelisi suhteid, võitlust majanduskriisiga kui ka koostööd NATO raames.

Olulisemate teemadena tulid eraldi jutuks NATO missioon Afganistanis, kus nii Taani kui ka Eesti osalevad keerulises Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis, kliimamuutused ning energiajulgeolek.

"Mul on väga hea meel jälle võõrustada head kolleegi Andersit," ütles Ansip vihjates faktile, et Taani peaminister külastas Eestit juba neljandat korda, ning lisas, et Eesti ja Taani suhted on suurepärased nii majanduse kui ka kaitsealase koostöö raames. "Lisaks on meil ka väga head isiklikud suhted," mainis Ansip õnnitledes Rasmusseni äsja president Ilveselt saadud teenetemärgi puhul ning ka põhjusel, et Taani kolleeg sai äsja vanaisaks.

Majandusalase koostöö teemal rõhutas Ansip, et Taani on hetkel viiendal kohal Eestisse tehtavate otseste välisinvesteeringute arvestuses.

Ansip väljendas head meelt möödunud nädalal Brüsselis saavutatud kokkulepete üle majanduse arendamise paketi osas. „Saavutatud kokkulepped aitavad luua regiooni enam energiaühendusi. Seeläbi elavneb meie majandus ning suureneb energiajulgeolek,“ sõnas Ansip.

Eesti peaministri hinnangul on NATOl palju uusi ja tähtsaid väljakutseid nagu näiteks terrorism, küberrünnakud ning ebakindlus energiatarnetes, kuid nendega tegeledes tuleb meeles pidada ka seda, et NATO põhifunktsioon on endiselt kollektiivkaitse printsiip ja see peab jääma esikohale ka tulevikus.

"Me oleme saanud Taanilt väga suurt toetust, me oleme väga head partnerid ja ma olen kindel, et me oleme seda ka tulevikus," ütles Ansip lõpetuseks.

"Ma hindan väga meie isiklikku sõprust ja mul on hea meel, et meie suhted õitsevad endiselt ja arenevad ka tulevikus edasi," ütles Rasmussen, kelle sõnul oli tal Eesti kolleegiga tulemusrikas kohtumine, mille puhul ta tahaks eraldi rõhutada kolme olulist punkti.

Esimese punktina mainis Taani peaminister, et on äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu riigid koordineeriksid omavahel meetmeid, millega praegusel kriisiajal majandust elavdada. Üheks sammuks, mis majanduslanguse ajal tuleks ära teha, on Rasmusseni arvates energeetika reformimine. Kliimamuutustega võitlemiseks tuleks just praegu investeerida efektiivset ja taastuvat energiat tootvatesse tehnoloogiatesse. "Sellega parandame meie kliimat ja loome ka uusi "rohelisi" töökohti."

Samuti rääkis Rasmussen aasta lõpus Kopenhaagenis peetavast kliimakonverentsist, kus tuleks saavutada positiivseid tulemusi energiareformi alal. "Me peame parandama oma kliimat ja oma energiajulgeolekut ning olema vähem sõltuvad fossiilkütustest," selgitas ta ja lisas, et Euroopa energeetikas on vaja suuremat solidaarsust ja seotust, et vältida energiajulgeoleku mõttes "isoleeritud saarekesi".

Kolmandaks tunnustas Rasmussen Eesti panust NATO Afganistani missioonil ning lisas, et Afganistan on NATO jaoks äärmiselt oluline. "Me ei saa endale lubada seda, et Afganistanist saaks taas kord turvapaik rahvusvahelisele terrorismile." Samuti leidis ta, et lisaks sõjalise panuse suurendamisele tuleb teha rohkem tööd ka tsiviilmissiooni kallal ja just seal peaks olema ka Euroopa Liidu roll suurem.