Peaminister Andrus Ansip ütles, et ta hindab NATO nähtavust Eestis kõrgelt ning on jätkuvalt huvitatud NATO kohaloleku suurenemisest Eestis.

Ansip rõhutas NATO peakorteris toimunud kohtumisel, et Eesti on väga huvitatud NATO küberkaitsevõimekuse edasiarendamisest, seal hulgas alliansi küberkaitse kompetentsikeskuse tugevdamisest Tallinnas.

„Küberkaitse kompetentsikeskus on Eesti üks olulisemaid rahvusvahelisi julgeolekupoliitilisi algatusi,“ selgitas peaminister kohtumisel Rasmusseniga „Eesti eesmärk on kujundada keskusest NATO ja liikmesriikide jaoks peamine küberjulgeoleku ekspertiisi ning teatud teenuseid pakkuv institutsioon.“

Ta lisas, et Eesti on huvitatud kõigi liitlasriikide kaasamisest küberkaitsekeskusesse. Hetkel on keskuses kaheksa NATO liikmesriiki, käesoleval aastal võivad liituda veel kolm riiki.

Eesti peab oluliseks ka NATO õhuturbe missiooni jätkumist Balti riikides. Peaminister ütles, et Eesti, Läti ja Leedu on otsustanud alates järgmisest aastast suurendada panust missiooni läbiviimiseks.

„Oleme valmis katma hävitajate kütusekulud ja pakkuma liitlastele väljaõppevõimalusi,“ kinnitas Ansip. „Lisaks sellele tahame me Eestis välja arendada tipptasemel lennubaasi,millest võiks aja jooksul välja kujuneda õhuturbe missiooni toetuspunkt.“

Seoses 2012. aastal toimuva NATO järgmise tippkohtumisega arutasid peaminister Ansip ja peasekretär Rasmussen ka raketikaitset ning sellega seotud koostööd Venemaaga.

Ansip tunnustas NATO, seal hulgas Ameerika Ühendriikide jõupingutusi, et Venemaaga raketikaitse vallas kokkulepet saavutada. Ta rõhutas samas, et NATO liikmesriikide territooriumi kaitse peab siiski jääma ainult NATO ülesandeks.

„Alliansi raketikaitse juhtimissüsteem ja otsustusmehhanism peavad toimima autonoomselt,“ ütles Ansip.

Veel puudutati tänasel kohtumisel missiooni Afganistanis. Ansip rõhutas julgeoleku ülemineku protsessi tähtsust Afganistanis ning kinnitas, et Eesti panustab operatsiooni senikaua, kuni Eesti-poolne abi on vajalik ja oodatud. Teisalt on Ansipi arvates järjest olulisem rahvusvaheliste osalejate vaheline koordinatsioon ja koostöö.

Peaminister kinnitas kohtumisel peasekretär Rasmusseniga ka, et Eesti viib oma kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust järgmisel aastal.