Rasmann: Kreeka peaminister tahab referendumil jagada rahvaga vastutust
Marfin Panga juht Riho Rasmann, kes on 2004. aastast teinud kreeklastega koos äri, rääkis, et referendumi väljakuulutamine tuli kreeklastele ootamatult. „See oli kogu Kreekale suhteliselt suur üllatus,“ sõnas ta.
Rasmanni sõnul on peaministri otsus panna abipakett rahvahääletusele sisepoliitika küsimus.
„Peaminister ei taha võtta kõiki ebameeldivaid otsuseid kaela peale ja seepärast üritatakse seda jagada rahvaga,“ kõneles Rasmann. „See on võimalus selleks, et peaminister ei peaks üksi tegema ebameeldivaid otsuseid ja et ei järgneks Araabia kevadele Kreeka sügis.“
Kreeklased tahaksid eurotsoonis olla, samas neile ei meeldi ettepandud abinõude pakett.
„Senised kärped on olnud tõsiseltõetavad,“ hindas Rasmann. „Nad on nii palju juba kärpinud oma eelarvet, et nad suudavad jooksvad tulud ja kulud tasakaalus hoida.“ Samas pole Kreeka aga suutnud suurendada tulude poolt - erastamine pole käivitunud, maksukogumine ei toimi nii hästi, kui ta võiks toimida.
Ka on kreeklastel viimastel aastatel tekkinud pessimism oma valituse suhtes. „Miks me maksu maksame kui me ei tea, mis meie maksurahaga tehakse?“ küsivad kreeklased Rasmanni sõnul.
Kreekal ei ole taganemisteed
Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross kõneles, et Kreekas on mindud äärmulikku teed ja seda saab seletada ainult sisepoliitikaga. „See, mis Kreekalt oodatakse on kõigi poolt kokku lepitu täitmine,“ lausus ta. „Minu arusaamist mööda ei ole kreeklastel muid võimalusi kui neid tingimusi täita.“
Ross tõi näiteks, et kreeklastel on juba praegu õnnestunud kärpida kahe aasta jooksul 16 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. „See pingutus on suhteliselt suur eelarve poole pealt,“ tõdes ta. „Väga kõvasti on aga ruumi majanduse vabastamisel administratiivsest kontrollist. See, mis puudutab ühiskonda tervikuna, on läinud väga valuliselt.“
Rossi sõnul peab Kreeka tulema Euroopa keskmiselt tasemelt alla Portugali elatustasemele.
„Niivõrd pikka aega on Kreeka rahvas saanud üle oma võimete elada ja jõuda nüüd tasemele, kus majandus oleks konkurentsivõimeline, on väga raske,“ rääkis Eesti Panga asepresident Madis Müller. „Kreeka puhul peavad nad aktsepteerima, et pikka aega läheb neil veel ainult raskemaks.“
Ka Müller rääkis, et Kreeka peaminister pidas vajalikuks rahvalt mandaadi küsimist nendeks reformideks, mis on vajalikud abipaketi kätte saamiseks sisepoliitilistel põhjustel. Rahaturgudele ei ole aga referendumi tulemuste ootamine kasulik.
Keit Kasemets riigikantseleist rääkis, et abiraha saamiseks tuleb Kreekal teha palju muudatusi – makse tõsta ja kärpida. Olukord Kreekas on tema sõnul muutunud pingeliseks. Eurotsooni riikide peamine mure on tema sõnul see, et referendumi korraldamise otsus väga selgelt suurendab turgude umbusaldust.
„Rahaturgude reaktsioon otseselt Kreekat mõjutada ei saa, sest Kreeka saab oma raha abipaketist,“ rääkis Kasemets. „Aga ennekõike mõjutab see just teisi riike.“
Kasemetsa sõnul ei toeta kreeklased tegelikult eurotsoonist lahkumist ja selles ei oleks ka midagi positiivset.
Kreeka ja Eesti kärpimise võrdlusest rääkides ütles Kasemets, et kreeklaste majanduse struktuur on teistsugune. „Nende tulemus ei tekki nii kiiresti ja teatud mõttes tekib ahelreaktsioon,“ rääkis ta ja tõi teiseks välja, et Kreeka administratsioon kindlasti ei tööta nii hästi kui Eesti administratsioon.
Referendumi mõju Eestile ja eurotsoonile
Kasemetsa sõnul ei tähenda Kreeka referendumi läbikukkumine eurotsooni lagunemist. Prognooside tegemine on tema sõnul hetkel keeruline, sest keegi ei tea, mis juhtub pärast reedel toimuvat Kreeka valitsuse usaldushääletust.
„Vaadates mõjusid Eestile, siis meie otseselt ei osale praeguses Kreeka abipaketis,“ rääkis Kasemets. „Mõjud Eestile on kaudsed, meie ettevõtetel on siis keerulisem eksportida teistele turgudele.“
Mülleri sõnul ei ole pikas perspektiivis võimalik, et Kreeka taganeb praegustest kokkulepetest, sest neil lihtsalt saab raha otsa. Kõigist otsustest tulenevad järelmõjud jõuavad ka tema sõnul üsna kiiresti Eestisse.
„Kui mingisugustel põhjustel on referendumil selline tulemus, et Kreeka valitsus ütleb lahti praegustest kokkulepetest, siis on väga raske näha, kuidas Kreekale laenuandmist jätkata,“ rääkis Ross.
„Kreeka tuleb panna karantiini, et sealt tulenev segadus ei leviks üle Euroopa,“ ütles Ross.
Maksevõimetus Kreeka puhul tähendab Rossi sõnul seda, et kreeklased peavad oma kulusid veel järsemalt kokku tõmbama kui praegu ja sisuliselt jääksid palgad välja maksmata.
Rasmanni sõnul tähendaks referendumi „ei“ Kreekale hulka hullemat olukorda kui praegu.
