Uesson võttis oma klientidelt korduvalt kuni 200-krooniseid ettemakse, mis seaduse järgi on keelatud. “Maksimaalset, 100.000-kroonist trahvi ma talle ei nõudnud, sest ettemaksuks küsitud summad olid küllaltki väikesed,” ütles Särgava.
Paar kuud kohtutäiturina töötada jõudnud Uessoni seaduserikkumised tulid ilmsiks, kui tema peale esitas otse justiitsministrile kaebuse Jevgeni Tverdohlebov, kelle kasuks oli välja nõutud üle 22.000 krooni ja kellelt Uesson nõudis ettemaksu.
Tverdohlebovi väitel teatas Uesson, et juhul kui ta soovib asja menetluses tulemusi, peab ta maksma umbes 200 krooni. Vastasel korral võtaks Uesson küll asja ametlikult menetlusse, kuid ei teostaks menetlustoiminguid.
Kontroll Uessoni töökohas selgitas, et sarnast ebaseaduslikku ettemaksu oli saanud mees vähemalt viiel korral. Uesson tunnistas rikkumisi, väites, et tavaliselt võtabki ta oma klientidelt täitekuludeks ette 150 krooni, mis kulub tähitud kirjade saatmiseks.
Uessoni väitel ei tasu 95 protsenti võlgnikest täiturite sissenõutud võlgu ja seetõttu tekivad täitureil omapoolsed kulutused, mis sunnib neid riskima oma varaga.
“Mina ei ole metseen. Minul tuleb täiturina üleval pidada bürood ja ennast perekonnaga. Mind ei sponsoreeri keegi, miks peaksin seda tegema mina,” teatas mees seletuskirjas Raskile.
Kohtuesimehe Särgava sõnul ei saa Uessoni selgitusi vabandusena võtta. “Kui inimene nõustus sellele kohale kandideerima, siis ta teadis neid tingimusi ette,” ütles Särgava.
Justiitsminister Raski sõnul mõistis ta Uessonile trahvi, sest ministeerium teeb kõik selleks, et täitur oleks eelkõige inimese teenistuses ja mitte vastupidi.
“Kõik ilmingud, kus ametnikud üritavad inimestele peale suruda omapoolset bürokraatiat, tuleb halastamatult maha suruda,” ütles Rask.
