Rannarahvas seisab radaritele vastu

Rannikule mereseireradarite püstitamine võib riigile planeeritud 852 miljonist kroonist kallimaks minna, sest mastide kaitsetsooni läheduses elavad inimesed on magnetvälja terviseohtlikkust kartes ehituse vastu.

“Oleme kindlalt radari vastu, sest meil on neli last,” ütles Hiiumaa Kõpu majakavahi abikaasa Hele Päll Eesti Päevalehele.

Ta lisas, et pole radari ehitamisest oma kodumaja lähedusse küll midagi kuulnud, aga kui maja jääb ohutsooni, ei nõustu nende pere radari praegu planeeritud asukohaga.

Hiiumaa Kõrgessaare valla maaspetsialist Kalle Viin lausus, et Kõpus jääb lähim elamu planeeritud radarimastist umbes 80 meetri kaugusele.

Samuti valla piiresse jääva Tahkuna radari ehituseks Viina sõnul vastuseisu pole, sest seal inimesed läheduses ei ela. “Tahkuna masti kohta kirjutas piirivalve, et radar peab olema 240 meetrit lähimast elamust. Kõpu radari kohta nad aga kaitsetsooni ei maininud,” ütles Viin.

Viin nentis, et senistel tingimustel vald radarit Kõpu poolsaarele ehitada ei luba, sest piirivalvel ei jätku ka maad. “Piirivalve vajab radari ehituseks majaka juures enda kinnistule hektarit maad, aga neil on vaid 0,39 hektarit,” rääkis ta.

Vormsi valla maaspetsialisti Ants Rajando sõnul plaanib piirivalve ehitada mereseireradari Kersletisse endise Vene piirivalve vaatlustorni kohale. “Seal pole küsimus mastialuses maas, vaid naabrusse jäävates kruntides. Neid maaomanikke võib olla mitmeid, kelle huvisid radar puudutab,” märkis Rajando.

Kersleti radarikohast kolme kilomeetri kaugusel puukoolitalu pidav Ain Ojasoo lausus, et kasutab kohalike kalameestega endise Vene piirivalvekordoni hoonet paadikuurina. “Seal on pagana head kalakohad ja kahju on küll, kui see koht käest võetakse,” ütles Ojasoo.

Kohalike elanike vastuseisu tõttu ennustas piirivalve side- ja valvetehnika osakonna ülem Aivar Lõhmus, et mastide ehitus venib ning läheb seetõttu maksma esialgu kavandatud summast kümneid miljoneid kroone rohkem.

Lõhmus lausus, et inimestel pole vaja karta radarite magnetvälja, sest see ei ületa normi.

“Tänapäeva tehnoloogia on selline, et kui antenn pöörab end maa poole, lülitub saatja välja, kui keerab mere poole, siis kiirgab,” selgitas Lõhmus. Ta lisas, et radar asub 60 meetri kõrgusel maast ning seetõttu tekib nurk, kus masti läheduses magnetvälja pole.

Lõhmus tõi näiteks Elbel Hamburgi linna külje all asuvad samasugused radarid. “Kui Hamburgi suguse linna juures lubatakse neid hoida ehk siis lubatakse ka Kõpus.”