Seda mõtteavaldust võib võrrelda Villu Reiljani kunagise arvamusega, et kultuuriinimesed peaksid omade liistude juurde jääma ja poliitilistest arvamusavaldustest hoiduma, sõnas Vassiljev.

"Arutelul Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) üle tuleb ausalt tunnistada, et liitumine tähendab Eestile nii tänaseid kui ka potentsiaalseid tulevikukohustusi. Arvestades abivajavate riikide kesiseid tulevikuväljavaateid, ei saa välistada, et Eesti antav garantii, mille toel abilaene antakse, tuleb ka tegelikult välja maksta. Seetõttu on avalik debatt mitte vajalik vaid vältimatu," ütles Vassiljev Delfile.

"Samuti tuleb ausalt tunnistada ESM üksinda ei lahenda kriisi Euroopas, mis on kasvamas oluliselt suuremaks, kui on ESMi arsenal. Kui veel mõni aeg tagasi kõlas arvamusi, et ESMil on kriisilahendamises kanda peaosa, siis tänaseks on see kahanenud pelgalt kõrvalrolliks."


"Samas on selge, et ilma stabiilsusmehhanismita muutuks olukord veelgi kriitilisemaks ning täiendavate sammude tegemine kriisi leviku pidurdamiseks, mõttetuks. Avatud majandusena, kelle väliskaubandus keskendub valdavalt Euroopale, avaldab järjest eskaleeruv kriis vahetut ja olulist mõju olukorrale Eestis. Seetõttu on meie otsene huvi, et abivajavate riikide paljunemisele piir pandaks."

Vassiljevi sõnul on võtmeküsimus Hispaanias ja Itaalias, kelle lisandumine tähendaks, et kolmandik euroalast vajab teiste abi, ja selle olukorra ees oleks euroala sunnitutud kardetavasti käed üles tõstma.