"Ma olen nõus sellega, et palgatõusu ootusi peaks hetkel veel vaos hoidma. Kõigil peaks veel värskelt meeles olema, kuidas palga- ja hinnatõusu ralli välja nägid enne kriisi ja ei maksa ka alahinnata nende osa kriisi süvendamises," ütles Randpere Delfile.

Randpere sõnul veab praegu Eesti majanduskasvu eksport ja sisemaine tarbimine toetab seda väga tagasihoidlikult. "Sellest lähtuvalt võiks veel aru saada, kui ekspordisektori töötajatel oleks ootused palgatõusule, siis teiste valdkondade inimesed peaks esialgu aga oma ootuste taset all hoidma. Selge on ka see, et äkiline ja üldine palgatõus resulteeruks koheselt ka meie baasinflatsiooni kasvus, mis omakorda sööks ära palgatõusu efekti," märkis ta.

Ettevõtja lisas, et erinevalt kriisieelsest ajast ei saa riik seekord olla palgatõusu katalüsaator, sest eelarve on lähima kahe aasta jooksul defitsiidis ja üleliigset raha lihtsalt pole.

Mis puudutab inflatsiooni, siis on see olnud Randpere sõnul selgelt õhutatud globaalsetest trendidest - toiduainete ja kütuste kallinemine. "Miski ei ütle aga, et need trendid oleks püsivad ega võiks sama kiiresti asenduda hinnalangusega. Eesti kontekstis on palgatõusu eelduseks kohapealne tootlikuse kasv ja praegune tootlikuse tõusu tase ei anna minu arust piisavalt ainet rääkimaks suurtest palgatõusudest," sõnas Randpere.