Randpere kirjutas, et IRLi esimees Margus Tsahkna räägib tanklates alkoholimüügi lõpetamise mõttest kui varsti valitsuse poolt esitatavast seadusemuudatusest. Randpere sõnul tuleks enne seaduse muutmist olukorda analüüsida ja lahendusi koalitsioonipartneritega arutada.

Alkoholimüügi keelamist tanklates Randpere ei poolda, sest ta ei usu, et see aitaks alkoholi tarbimist ja purjuspäi rooli istumist oluliselt vähendada. "Väide, et tanklates ei tohiks alkoholi müüa, kuna seal käiakse enamasti autoga, on pehmelt öeldes demagoogiline," rääkis Randpere, kelle sõnul tuleks selle loogika järgi viinamüük keelata ka suuremates kaubanduskeskustes, sest ka seal käiakse enamasti autoga.

Randpere märkis, et kuigi Soomes ja Rootsis on riik alkoholimüügi monopoliseerinud, siis tarbitakse alkoholi Soomes kaks liitrit elaniku kohta rohkem ja Rootsis üks liiter vähem kui Eestis. "Seejuures on Eesti riik, kus alkoholi tarbimine on viimase aastakümne jooksul jõudsalt vähenenud," väitis Randpere.

Selle postituse all rõhutas aga ajakirjanik Harri Kingo, et alkoholiprobleemile Eestis pole üht ja ainsat lahendust ning kõik meetmed joomise vähendamiseks peavad olema suunatud inimeste teadvuse kujundamisele. "Paraku, kuni igasugune alkoholireklaam, seal hulgas noortele mõeldud lahjade jookide reklaam, pole täielikult ära keelatud, on see teadvuse muutmine suhteliselt võimatu ülesanne."

Kingo rõhutas, et kelle teadvuses joomisele kohta pole, see ei osta alkoholi ka tanklast, ja kes alkoholi tahab, saab selle alati kätte. "Alustaks siis oma võitlemist teadvusest – just reklaamist?" pakkus Kingo ja lisas, et ka karistuse karmus võib mõne joomast tagasi hoida.

Fotograaf Peeter Laurits kommenteeris samuti, et suurimat tähelepanu tuleks pöörata just lastele ja noortele. "Täiskasvanud peaksid tegema kõik endast sõltuva, et välistada lastele alkoholi kättesaadavus," rõhutas Laurits.

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski-Toomik ütles Delfile, et alkoholimüügil on teles piirangud pärast üheksat õhtul ja samuti koolides ja lasteaedades ja nende vahetus läheduses.

"Ka energiajoogi müümine alaealisele või alla 16-aastasele ei ole võib-olla kõige eetilisem," kommenteeris Turetski-Toomik alkoholipudeli välimusega alkoholivabade jookide reklaami.

"Vastutustundlik ettevõtja mõtleb tõsiselt, kas [selline reklaam] läheb üldise alkoholi- ja riigi poliitikaga kokku või mitte," lisas Turetski-Toomik, kelle sõnul on ettevõtluspoliitika kohati suure küsimärgiga.