Randel Länts: Wikileaksi memod Ilvese tagasivalimist ei ohusta

 (69)
Randel Länts: Wikileaksi memod Ilvese tagasivalimist ei ohusta
Foto: Ilmar Saabas

2006. aasta presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvese kampaaniat juhtinud Randel Länts ei usu, et Ilvese tagasivalimine Wikileaksi kaudu avalikuks saanud USA saatkondade memode tõttu oleks kuidagi ohus.

Sotsiaaldemokraatide endine peasekretär Randel Länts tõdes, et on igati normaalne, kui saatkonnad suhtlevad vastava riigi poliitikute või ärieliidiga, mis annab asukohamaast palju värvikama pildi.

“See on taustainfo ühe või teise inimese kohta ja loomulikult on see mõeldud eelkõige sisekasutamiseks,” lausus ta. “Ma iseenesest ei näe selles mitte midagi halba.”

“Mina selles küll skandaali ei näe. Ma ei näe põhjust, miks selles peaks hirmu tundma, miks seda peaks maha tegema,” sõnas Länts. “Kui julged teha, siis julge ka vastutada, olgu selleks siis Wikileaks või mis iganes.”

Läntsi sõnul on fakt see, et saatkonnad koostavad selliseid dokumenete. “Kui nad on valgustkartvad, siis jagagu infot suuliselt või ärgu toksigu seda kusagile sisse,” soovitas Länts.

“See on asi, millega me peame elama ja kui seda infot on kübermaailmas palju, siis me peama arvestama, et ta on ühel hetkel kellegi silmade ees. See on lihtsalt järjekordne muutuja võrrandis, millega me peame arvestama.“

Pisike nüanss võib olla jäämurdja

Läntsi sõnul võib mõni pisike nüanss diplomaatilistes suhetes olla oluline “jäämurdja”, sest inimestega, kellega jagatakse samu kirgi, on lihtsam jutule saada.

Ta viitas siin president Toomas Hendrik Ilvese ja president Bushi kohtumisel jutuks tulnud võsalõikamise lembusele oma maakodudes või USA saatkonna meomos mainitud president Ilvese nõrkust kikilpisude vastu. “See on selline informatsioon, mida on hea teda,“ sõnas ta.

Presidendi tagasivalimine pole ohus

Länts ei usu, et president Ilvese tagasivalimine Wikileaksi kaudu avalikuks saanud USA saatkondade memode tõttu kuidagi ohus oleks. Seni on oma toetust Ilvese tagasivalimisele kinnitanud sotsid ja Reformierakond.

“Oleks hea, kui suudetakse näha asju isikutest kaugemale, kui suudetakse vaadata presidendi rolli kas või helikopteri pealt,” rääkis Länts. “Kui Reformierakond peaks nii otsustama, et Ilves ei sobi oma kommentaaride tõttu presidendiks, siis see oleks väga kentsakas. Peaministrid ja presidendid tulevad ja lähevad, aga Eesti asja tuleks ikka edasi viia.”

Länts meenutas eelmisest presidendivalimiste kampaaniast, et sotsidel oli Reformierakonnaga väga hea ja pragmaatiline koostöö, mida ei saa öelda tol ajal ühinenud Isamaaliidu ja Res Publica kohta. “Eelmine kord oli teda, et parlamendis midagi ära ei tehta ja valijameeste kogus muutus see kampaania korraldamine väga praktiliseks,” meenutas ta.

“Seekord ootame ära märtsivalimiste tulemused,” kõneles Länts. “Väga tahaks loota, et sellised asjad (Wikileaksi memod) kampaania tegemisel segama ei hakka. Et keegi nõuaks Ilveselt kehtiva korra mittekritiseerimist.” Samas möönis ta, et kunagi ei tea midagi ette, sest inimesed on ettearvamatud.

Kogu Wikileaksi fenomen on Läntsi sõnul tervitatav. “See on üks lahedamaid asju, mis üldse viimastel aastatel on juhtunud,” sõnas ta. “Kas see nüüd alati sada protsenti tõsi on või ei, las see jääb igaühe enda otsustada.”