“Kuna ajakirjanduses on avaldatud muret, et sideettevõtete kulud, mis on seotud õiguskaitseorganite jälitustegevusega, jäetakse ettevõtjate enda kanda, siis see konkreetne eelnõu niisugust regulatsiooni ei sisalda ja esilagu on see teema olnud suusõnaliselt jutuks vaid valitsuse istungil,“ ütles majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Käesoleva eelnõu väljatöötamine tuleneb selle algatajate kinnitusel vajadusest tagada isikute põhiõiguste kaitse seoses erinevate sidevahendite abil saadetavate otseturustuseks mõeldud teadaannete ja sõnumitega. Eelnõuga kaasneb isikute põhiõiguste kaitse parendamine otseturustuseks mõeldud sõnumite (nn spämmi) eest ja täpsustub, millistel tingimustel on lubatud selliseid sõnumeid saata. Tulenevalt Euroopa liidu E-andmekaitse direktiivi artikli 13 (1) nõuetest, on füüsilise isiku elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks lubatud üksnes nimetatud isiku eelneval nõusolekul.

Ühtlasi sätestab eelnõu täpsemad kriteeriumid avalikule konkursile, millega antakse välja teatavate raadiosagedusalade kasutusõigus. Selline vajadus on eelnõu algatajate kinnitusel tekkinud seoses televisiooni üleminekuga digilevile ja osade sageduste vabanemisega.