ASi Rakvere Vesi juhataja Urmas Kriki sõnul veab paakauto Narva ja Tartu tänava kandi, samuti Moonaküla elanikele kuni 200 kuupmeetrit vett kuus. Teenus maksab umbes 140.000 krooni, mille tasub kohalik omavalitsus.

Et vett veab ainult üks auto, siis iga päev see kõikide tarbijateni ei jõua. Eluks vajalik vesi jõuab inimesteni mõni kord nädalas. Kriki kinnitusel puhastatakse vesi rauast ja see püsib värske kuni veepüti järjekordse ringsõiduni. “Selle vee võib kaheks-kolmeks päevaks julgesti seisma jätta,” ütles Krikk Virumaa Teatajale.

Krikk rääkis, et Rakveret külastavatele välismaalastele on autoga veevedamine arusaamatu. “Ütlevad, et see on jama,” vahendas ta külaliste hinnanguid veepütile.

Umbes 17.000 elanikuga Rakvere linn tarbib igapäevaeluks põhjavett. Linna ühisveevärk teenindab Kriki andmetel 13.500 elanikku. Rakveres on ka 13 üldkasutatavat veevõtukohta ehk kolonkat.

Järgmisel aastal teeb Rakvere algust linna vee- ja kanalisatsioonivõrgu arendamise projektiga. Selle kohaselt kulub veemajanduse parandamiseks kuni 50 miljonit krooni, millest lõviosa saadakse välisabina.

Tapa linnavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonna juhtaja Jaan Viktor ütles, et 7500 elanikuga Tapal veab veepütt vett umbes 40 aadressil. Tänavanurkadel on alles jäänud viis ühiskondlikku veevõtukohta.

Kraanist ehk ühisveevärgist saab oma vee kolmveerand Tapa linna. Viktori kinnitusel peab plaanide järgi igal Tapa elanikul olema oma veekraan aastaks 2006.

Lääne-Virumaa neljast linnast on igapäevase vee poolest kõige paremal järjel veidi üle 4000 elanikuga Kunda. Linna ehitus- ja kommunaalnõunik Allar Aron väitis, et veeauto on Kundas liikvel ainult erandjuhtudel mõne veeavarii korral.

Tamsalu linna sajaprotsendilise osalusega aktsiaseltsi Tamsalu Vesi juhataja Arne Arumägi pakkus, et alla 3000 inimesega linnas saab oma vee ühisveevärgist 85 protsenti elanikkonnast. Nõukogude ajast on Tamsallu alles jäänud kümmekond üldkasutatavat veevõtukohta. Arumäe kinnitusel pole veeautosid linnal vaja.