Rajaleidja: erivajadusega lapse tavaklassi sobitumisel on väga oluline õpetajate suhtumine

 (101)
Kiusamine 8VK03AUG11A41
Foto: Vallo Kruuser

Möödunud nädala lõpus ilmus uudis Tallinna koolis õppivast viiendikust, keda väiksemad lapsed kartsid ja kelle probleemne käitumine päädis enda vigastamisega ja väidetavalt ka teise korruse aknast välja hüppamisega. Nüüd on see laps küll individuaalõppes, kuid paljudele erivajadustega lastele sobib ka tavaklass. Erivajadusega lapsi on Eestis üle 7000 ja nende hulk on aastate jooksul kasvanud.

Avalikkuse ette jõudnud uudises figureerinud lapse näol on SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri (Rajaleidja võrgustiku) juhi Margus Tõnissaar sõnul tegu haridusliku erivajadusega (HEV) lapsega, kelle jaoks on vaja õpet kohandada. Sarnaseid lapsi on Eestis üle 7000.

"Nad käivad enamasti tavakoolides ja saavad üldiselt koolis hästi hakkama. Oluline on, et nii nende kui ka kaasõpilaste õppimiseks oleks tagatud turvaline keskkond," rõhutas Tõnissaar. Ta märkis, et kui õpilane käitub kohatult, siis võib see tulla väga erinevatest põhjustest: näiteks murest oma lähedaste pärast, läbielatud kriisist, psüühikahäirest, halvenenud suhetest oma lähedaste või kaaslastega, kuuluvuse või turvatunde puudumisest ja õpiraskustest. "Teoreetiliselt võime me kõik sellisesse situatsiooni sattuda ja siis ka ebakohaselt käituda," nentis Tõnissaar.

Seotud lood:

Aastate jooksul on erivajadustega laste hulk kasvanud. "Täpsed põhjused ei ole teada, kuid tõenäoliselt on neid tegureid mitu. Üheks põhjuseks võib olla lihtsalt see, et õpetajad on hakanud laste erivajadusi paremini märkama," sedastas Tõnissaar.

Head lahendused sünnivad koostöös

Palju on ka selliseid juhtumeid, kus koolid on olukorra väga osavalt lahendada suutnud. "Häid näiteid on õnneks väga palju ja parimad neist kirjeldavad vanemate ning õpetajate omavahelist head koostööd ja kooli juhtkonna toetust," lausus Tõnissaar.

"Rajaleidja võrgustik on näinud, kuidas koolis õpetajad ja lapsevanemad ühiselt mõtlesid välja meetmed agressiivsusele kalduva lapse sotsiaalseks kaasamiseks, kuna tema puhul oli oluline suurendada kuuluvustunnet: lapsevanemad teadlikult pöördusid tema poole, algatasid vestlusi, teda kutsuti sünnipäevadele, talle anti pidudel mõni tähtis roll. See töötas," kinnitas Tõnissaar.

"Teises koolis oli õpetajal õpilasega kokkulepe, et õpilane tohib tunni ajal klassist lahkuda ning koridoris diivanil puhata, kui tunnis kaasatöötamine ärevuse või väsimuse tõttu tal enam ei õnnestu. Aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastele on võimalik anda klassis ülesandeid, mis võimaldavad lapsel teistega võrreldes rohkem liikuda, näiteks tahvlit pühkida või õppevahendeid tuua. Või näiteks paljud lapsed ei talu lärmi ja suurt seltskonda. Neile saab võimaldada ennast sirmiga teistest eraldada või õppida väiksema koosseisuga klassides," selgitas Tõnissaar.

Tõnissaar märkis, et kõigi laste puhul saab õpetaja valida neile sobiva tempo ehk nad ei pea kõik sama kiiresti ja efektiivselt suutma materjali omandada. "Meil on koole, kus ei oodata Rajaleidja õppenõustamiskomisjoni otsuseid, vaid rakendatakse laste jaoks meetmeid, mida antud olukorras lihtsalt on õppimiseks vaja kasutada," sõnas Tõnissaar.

Ta lisas, et Rajaleidja arvates on väga oluline, millised on õpetajate hoiakud ja see sõltub väga nende omavahelisest koostööst, suhetest ja koolijuhi toetusest. Kui õpetajad annavad lapsele hinnanguid, võtavad need sageli omaks ka tema kaaslased, kes omakorda võivad last kas enam mõista ja toetada või hoopis rohkem kiusama hakata.

Kas tavaklass sobib HEV lastele?

Tõnissaare sõnul sobituvad HEV lapsed enamasti tavaklassi väga hästi, kui õpetaja oskab nende erivajadusi arvesse võtta. Oluline on aga tema sõnul, et mitmekesiste klasside jaoks oleks olemas õpetamiseks vajalikud ressursid ja oskused.

"Tavaklass sobib kõigile lastele juhul, kui kool suudab nii erivajadustega kui teistele õpilastele tagada turvalise õpikeskkonna. Paljud erivajadusega õpilased saavad väga hästi õppida tavaklassis, mõni vajab väiksemat klassi, mõni saab õppida ainult õpetajaga üksinda ja on ka neid, kelle turvaline õpikeskkond on tagatud ainult erikoolis," märkis Tõnissaar.

Tõnissaare sõnul näitavad uuringud, et erivajadusega lapsed arenevad tavakoolis paremini kui erikoolides ja ka tavalapsed võidavad sellest enam. "Teistsuguste lastega, olgu selleks erivajadused või teisest rahvusest lapsed, koos õppimine suurendab tolerantsust, parandab suhtlemisoskusi ja aitab kujundada meie ühiskonnale sobivaid väärtusi," rõhutas ta.

Abi peaksid hariduslike erivajadustega lapsed saama ennekõike täiskasvanutelt: oma vanematelt ja õpetajatelt, samuti koolide ja lasteaedade tugispetsialistidelt. Alati on õpetajatel, lastevanematel ja ka haridusasutuse tugispetsialistidel võimalik pöörduda Rajaleidja keskuste poole. "Seda tehakse väga palju, mida näitab meie oluliselt suurem koormus, kui me algselt prognoosisime," viitas Rajaleidja võrgustiku juht.