Rait Pikaro: koolivägivalla juhtumite arv suureneb
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juhi Rait Pikaro ütles ajalehele Pealinn, et vägivallakuritegude arv on viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, sealhulgas on politseistatistikas kasvanud ka koolivägivallajuhtumite arv.
Pikaro sõnul on numbrite kasvu taga peamiselt siiski teadlikkuse tõus.
"Sellistest juhtumitest teatatakse rohkem," põhjendas ta. "Oleme Põhja prefektuuris koostöös ennetusteenistusega läbi viinud projekte, mille eesmärk oli teadvustada koolivägivallast teavitamise tähtsust, tõenäoliselt on see kampaania osaliselt selle tõusva statistika tulemus."
Pikaro sõnu kinnitas ajalehel laste-abitelefoni 116111 projektijuht Külli Friedemann.
"Ka mina väidaks, et kasvanud ei ole mitte koolikiusamiste arv, vaid teadlikkus," üles Friedemann. Samas tõdes ta, et teadlikkusest üksi ei piisa, et vägivalda vältida.
Koolitulistamist ei saa välistada ka Eestis
Ta tõi näiteks Soome, kus koolikiusamise ennetuses on tehtud väga head tööd – ometi ei suudetud tulistamist sellega ära hoida. "Mida rohkem on koolid sellisteks võimalusteks valmis, seda väiksemate kahjudega selline tragöödia lõppeb. Maailm on kirju ning kindlasti ei saa koolitulistamist välistada ka Eestis," rääkis Friedemann.
"See on lihtsalt õnn, et Eestis pole koolitulistamist seni ette tulnud," ütles koolitusfirma Paideia koolitaja Mart Raukas, kes õpetab Eesti õpetajaid käituma olukorras, kus ühtäkki tuleb seista õpilase püstolitoru või noa ees. "
"Õpetame, mida saab teha, et traagiline sündmus lõppeks võimalikult väheste ohvritega. Erikoolitus on suunatud kooli-, noorsoo- ja omavalitsusjuhtidele, kellest sõltub võimalikult operatiivne abi kutsumine ja adekvaatne käitumine," märkis Raukas.
Majanduskriis muudab õpilased jõhkraks
Tallinna haridustöötajate ametiühinguliidu esimees Evi Veesaar tõdes, et majanduskriis on endaga nii palju halba kaasa toonud ja seda näevad õpetajad koolis laste pealt.
"Õhkkond koolis muutub aina pingelisemaks. Õpilaste vanematel pole tööd või kui üks leiabki töö, siis kusagil teises riigis. Tihti ongi klassijuhataja ainuke, kes last kuulab," rääkis Veesaar.
