Küsimusele, kas ta peab võimalikuks, et mõned Keskerakonna juhatuse liikmed ise solidaarsusest Laanetiga erakonnast välja astuvad, vastas Vakra Delfile: „Meil igaühel on olnud oma eesmärgid, põhimõtted ja aated ja igaüks peab selle otsuse ise langetama, aga kindlasti ei tee me seda kiirustades.“

Vakra sõnul arutab Keskerakonna riigikogu fraktsioon lähipäevil, mis seisus nad on ja siis teeb igaüks oma otsused iseseisvalt. „Aga ma loodan, et keegi ei tee seda emotsioonide ajal kohe täna õhtul,“ sõnas ta.

„Eks me igaüks peame hindama seda, kas me oleme võimelised Keskerakonda muutma paindlikumaks ja avatumaks,“ kõneles ta ja lisas, et kui on näha, et see pole võimalik, siis alles on mõtet erakonnast lahkuda.

„Spordimeestena me ei ole allandjad tüübid,“ võrdles Vakra poliitikat ja sporti, rääkides, et kui juba maratoni on jooksma hakatud, siis ei ole mõtet esimeste raskuste järel katkestada.

Laaneti väljaviskamine ei olnud ühehäälne otsus

Kalle Laaneti väljaheitmine Keskerakonnast ei olnud Vakra sõnul ühehäälne otsus. „See oli üllatavalt tasavägine ja hea meel on tõdeda, et see ei olnud ühehäälne otsus,“ rääkis Vakra, viidates sellele, et erakonna juhatuses on veel demokraatiat säilinud.

Laaneti väljaviskamise küsimuses jagunesid 16 juhatuse liikme hääled järgmiselt: üheksa poolt, viis vastu ja kaks erapooletut.

„Laanetit välja visates tegi juhatus kergema valiku,“ lausus Vakra, kes ise sai noomituse. „Mina sain noomituse ja valdav osa juhatuse liikmeid kiitis ja uskus, et tegemist on tulevikulootusega.“

Vakra sõnul on aga Laaneti väljaheitmine erakonnast märgilisema tähendusega. „Seal tegi juhatus ilmselgelt kergema otsuse ehk viskas välja selle, kes julges kritiseerida ja teha ettepanekuid,“ rääkis Vakra, kelle sõnul valiti nüüd teine tee – mitte teha koostööd ja asju mitte läbi arutada.

„Täna oli see Laanet, aga tegelikult võib see homme olla Vakra, Boroditš, Kaljuvee, Ratas, kes julgevad oma peaga mõelda ja teha ettepanekuid. Ja seda ma ei pea õigeks,“ kõneles Vakra.