"Kõik küsitlused näitavad, et jäätmete sorteerimist mõjutavad kolm tegurit. Keskkonnateadlikkus, sorteerimise mugavus ja teenuse hind. Ja tulemuse saavutamiseks on meil vaja lahendada need kolm küsimust kõik korraga," ütles Vakra Delfile. "Seetõttu olen kindlalt seisukohal, et jäätmeseadust ei ole mõistlik menetleda linnukese saamise eesmärgil. Aga usun, et kõigile osapooltele sobiva kompromisslahenduse suudame leida selle riigikogu koosseisu jooksul," lisas ta.

Vakra kinnitusel on keskkonnakomisjon pidevalt kohtunud erinevate osapooltega ja kokku kutsunud ministeeriumi juurde ka vastava töögrupi, kes komisjoni laekunud sadakond muudatusettepanekut läbi analüüsib.

"Igal juhul tuleb Eesti riigil teha kõik endast olenev, et lõpetada täielikult olmejäätmete prügilasse matmine. Samas on ministeeriumi ettepanek tõsta ladestamise saastetasu õige, aga siiski poolik lahendus, kui me soovime suurendada olmejäätmete ringlussevõttu," märkis Vakra. "Antud otsus motiveeriks senisest enam prügi ahju ajama mitte olmejäätmed sorteerima ja ringlusse võtma," lisas ta.

Prügi põletamine on Vakra sõnul jäätmetekäitluse hierarhias vaid üks samm kõrgemal ladestamisest. "Kui me sorteerimata prügi põletame, tekib iga ahju mineva tonni kohta pea 250 kilogrammi tuhka, mida ladestatakse ilma ladestustasuta ehk nii-öelda kattematerjalina ikkagi prügimäele," märkis ta.

Jäätmekäitluses peab Vakra hinnangul kehtima kuldreegel, et saastaja maksab ja selleks, et motiveerida inimesi senisest enam sortima jäätmeid, tuleks prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. "Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama," rääkis ta.

"Komisjoni esimehena tunnen rõõmu ja tunnustan, et valimiste lähenedes ärkavad ka need riigikogu liikmed, kes näiteks selle aasta keskkonnakomisjoni 40 istungist on puudujaks märgitud lausa 21 korral," ütles Vakra Pallingule vihjates.

Reformierakondlase Kalle Pallingu sõnul pole jäätmeseaduse menetlus riigikogus kaheksa kuu jooksul edasi liikunud, mistõttu Eestit võivad ähvardada kümnete miljonite eurodeni ulatuvad trahvid.