"Luisata pole siiski ilus. Isegi kui oled hr. Maidla ja Vabaerakonnast," tõdeb Rosimannus oma Facebooki seinale püstitatud kommentaaris.

Reformierakondlane meenutab, et Vabaerakonna esindaja ise ütles tänavu 18. märtsil BNS-ile järgmist: "on esmatähtis, et läbirääkimistel jõutakse ühiste arusaamadeni olulistes punktides. Herkel loetles nendeks /../ palgavaesuse vähendamist, mis seisneb tulumaksuvaba miinimumi jõulises tõusus, kasutades vähemalt osalt katteallikana üksikisiku tulumaksumäära tõstmist”.

Seega viitab Rosimannus, et VE esindaja Margus Maidla väide ajalehes KesKus ilmunud arvamusloos, et neile "omistati nõudmine tõsta ettevõtete tulumaksu ja üksikisiku tulumaksumäära, mis on täielik vale," ei vasta tõele.

"Udu ajab hr. Maidla muuski. Olin vaikiva tehnilise personali rollis vaid (minu jaoks) esimesel päeval ja puhkudel, kui laua ääres juba oli viis meie delegatsiooni liiget. Kuna koalitsiooniläbirääkimised käisid programmi üle, tegi RE juhatus pärast esimest päeva eraldi otsuse lisada mind, kui RE valimisprogrammi koostamise juhti delegatsiooni liikmeks. Arvati, et saan abiks olla. Küsige Langilt, kui ei usu," põhjendas Rosimannus väidet, nagu ei oleks tal olnud volitusi läbirääkimiste laua taga istuda.

"Olin ühest hetkest RE 5-liikmelise delegatsiooni täieõiguslik sõnaõigusega liige, niisamuti kui hr Maidla teisel pool lauda. Aga hr Maidla seda muutust suurest Rosimannuse-hirmust tähele ei pannudki," lisas Rosimannus.

"Ärge lugege nii palju bulvarilehtede poliitikakäsitlusi ja ärge kartke debatti, hr Maidla, isegi, kui seda tuleb pidada minuga. Olen kõigest Eesti Vabariigi kodanik, kel võiks ju olla õigus olla vabas, demokraatlikus debatis osaleda. Kas Teie, hr Maidla, olete midagi enamat?"

Vabaerakonna tegevjuht Margus Maidla kirjutas ajalehes KesKus, et algselt ennast tehnilise töötajana tutvustanud Rain Rosimannus hakkas järk-järgult läbirääkimistel järjest rohkem sõna võtma.

Maidla kirjutas: "Oli teise või kolmanda päeva keskpäev, kui esimest korda ilmus Vabaerkonna selja taha pinkidele istuma tagasihoidlikku kasvu vaikne mehike. Tunnikese pärast nihkus ta justkui muuseas laua taha Reformierakonna delegatsiooni äärekese veerel ja kraamis vaikides oma arvuti lahti.

Seda nähes tõstis Artur Talvik käe ja küsis, viibates ise isand Rosimannuse suunas: „Vabandage, aga kas ma võin ka homme oma tagatoa kaasa võtta?" Vastati, et Rosimannus on tehniline töötaja. Hiljem hakkas ta järjest rohkem sõna võtma, muutudes delegatsiooni liikmeks. Seega oli meil au omasilmselt ja -kõrvselt Reformierakonna tagatuba ära kogeda.

Rosimannuse ilmumise tagasihoidlikkus jäi ka viimaseks tagasihoidlikkuse ilminguks. Ta ei jätnud edaspidi sõna võtmata, et teistele osapooltele epistlit lugeda, kuidas peaks poliitlise kompromissi tarvis ennast üleval pidama. See juhtus alati, kui keegi väga häälekalt oma programmipunktiga arvestamist nõudis, halvemal juhul nimetati oma seisukohtade kaitsmist „ülimaks ülbuseks"."