Võrreldes teiste piirkondadega on kõige magusam püügikoht endiselt Liivi laht, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Tänu 2005. aasta arvukale põlvkonnale on Liivi lahe räime kudekari praegu pea veerandi võrra suurem pikaajalise keskmise tasemest,” rääkis Eesti mereinstituudi teadur Olavi Kaljuste. Samuti on tema sõnul Hiiumaa ja Saaremaa avamereosades räimede hulk tasapisi jälle kosuma hakanud.

“Selles piirkonnas on räimevarud viimastel aastatel kasvanud ning pikaajalise keskmise tasemest jääb nende hulk praegu kümne protsendi jagu allapoole,” sõnas Kaljuste. “Võib öelda, et madalseisust on seal üle saadud. Liivi lahe puhul taastumisest rääkida ei saa, kuna seal on varud läbi aastate stabiilselt heas seisus olnud.”

Pärnumaa kalurite ühingu esimees Arne Taggo kinnitas teadlaste sõnu. “Tänavune aasta oli tõesti väga hea. Rumal oleks väita, et mehed rahul pole,” ütles Taggo. “Kui tavaliselt püüame aastaga umbes kuus tuhat tonni räime, siis tänavu tuleb ilmselt kümme tuhat tonni täis.”

Seevastu Lääne-Eesti saarte kalurid Pärnumaa ametikaaslaste rõõmu ei jaga. “Teadlaste optimismi võime jagada, aga püükides ei kajastu see kahjuks mitte kuidagi,” nentis Saarte kalurite ühingu esimees Hillar Lipp. “Tegelikkuses on kõik otse vastupidi — nii Saaremaal kui ka Hiiumaal on püüginäidud äärmiselt kehvad ja lähevad järjest rohkem alla, sest rannikumeri on lihtsalt kalast tühi.”

Lipp märkis, et kevadel korra oli niinimetatud jääräime tõesti mõnevõrra rohkem kui muidu, kuid nüüd on seis täiesti nutune. “Mehed tulid täna (eile — toim) hommikul püügilt ja olid saanud vaid kaks ämbritäit räime. Suurte kastmõrdade kohta on seda naeruväärselt vähe,” tõi ta välja. “Et rannakalur püügist ära elaks — selle võib küll ära unustada. Rannakalastus hääbub, sest ka need, kes senini on vastu pidanud, tõmbavad üksteise järel otsi kokku.”

Lipp arvas, et paljuski võib kalasaakide allakäik olla tingitud rannikumere reostusest ja põhjavetikate vohamisest. “Nakkevõrku pole mõtet enam üldse kasutada — kui vähegi tuult, on ka suur sõnnikukoorem käes,” osutas ta.

Huvitava asjaoluna lisas Kaljuste, et viimaste uuringute kohaselt läheb kiludel Soome lahes järjest paremini kui räimel.

Eesti mereinstituudi teadlaste Eesti kalavarusid puudutava ülevaate kohaselt on kilude hulk Läänemeres tervikuna vähenemas, kuid Eesti majandusvetes on kiluvarude seis nende hinnangul siiski endiselt väga hea.

Üldise langustendentsi põhjuseks peavad nad 2004. ja 2005 aastat, mil kiludel arvukaid põlvkondi polnud. Näiteks mullu püüdsid meie kalurid Läänemerest veidi üle 51 000 tonni kilu, tänavuseks püügikvoodiks on 52 060 tonni. Võrreldes kilusaagiga jäid välja püütud räimekogused pea poole väiksemaks, küündides ametlikult 26 110 tonnini.

Kalateadlaste hinnangul jäävad angerjasaagid peagi senisest veelgi tagasihoidlikumaks, kuna nii Läänemeres kui ka kogu Euroopas tervikuna on angerja noorkalade arvukus kahanenud.