Mati Raidma ütles BNS-ile, et viimasel ajal on pidevalt õhus olnud NATO ühiskaitsevõime ja transatlantiline koostöö. "Ehk siis Euroopa ja Ameerika koostöö," rääkis Raidma. "Ja USA on traditsiooniliselt Euroopas füüsiliselt kohal olnud. Reinsalu sõnumid on ilmselt suunatud sellele, et Euroopa ja sealhulgas ka Eesti näeksid selle situatsiooni jätkumist. Pigem on see viisakusavaldus ja allajoonimine, et Eesti on osa Euroopast," lisas ta.

Raidma kinnitas end nõustuvat kohaloleku laia mõistega. "Eestile on oluline NATO julgeolekuruumi tugevuse nähtavus ja selle hulka kuuluvad näiteks regulaarsed õppused. Ka siin on arenguruumi ja asi on liikumas paremuse poole. Tuleb pöörduda tagasi NATO klassikaliste väärtuste ehk siis liikmesriikide julgeolekuruumi kindlustamise juurde," sõnas Raidma.

Esmaspäeval Washingtonis Rahvusvahelises Strateegiliste Uuringute Keskuses kõnega esinenud Reinsalu rõhutas korduvalt, et Balti riigid on ainuke NATO piirkond, kus jõudude tasakaal pole alliansi, vaid Venemaa kasuks. Ta märkis muuhulgas, et Euroopa julgeolekuolukorrale ei tule USA tagasitõmbumine kasuks, mainides viimase USA tanki lahkumist Euroopast mullu kevadel. "Me igatseme selle tanki järele," ütles Reinsalu.

Kõnele järgnenud diskussioonis lausus minister muuhulgas, et "kõige olulisem oleks erinevate tegevuste kogum, mida võiks siis nimetada kohaolekuks," jätkas ta, loetledes ühisõppuste, visiitide ja õigel ajal tehtud kindlameelsete poliitiliste avalduste tähtsust. "Selgelt oleks kroonijuveeliks USA alaline kohaolek Euroopa pinnal. Ma oleks väga rahul, nähes USA kohaolekut ka oma riigis, kuid saan aru tänastest reaalsustest,“ märkis minister.

Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul on kohaloleku mõiste vajalik ja olemas. "Millisel moel Euroopa ja Ameerika sõjaline koostöö siis välja näeb ja millisestes vormides ta on, see on lai teema. Arvan, et ministri tehtud Eesti pakkumine omab iseenesest pikka võimaluste nimekirja. Ilmselt ei pruugi see tähendada mingite konkreetsete sõjaväeosade ehitamist või siia paigutamist," selgitas ta.

Raidma nõustus, et sõjalist kohalolekut võidakse tõlgendada ka uue niiöelda baaside lepinguna. "Tänaste tehniliste võimaluste juures on palju koostöövorme. Tahaks toonitada, et Eesti on NATO täisliige ja ka Eesti Kaitseväe osad selles mõttes defineeruvad ka NATO baasidena. Olemegi osa kogu sellest süsteemist," lausus Raidma.

Reinsalu USA vägede püsiva kohaloleku soovi mõistis teisipäeval hukka Euroopa Parlamendi saadik, endine välisministe Kristiina Ojuland, kelle hinnangul on see soov enneolematult rumal ning lühinägelik. "See on lihtsalt uskumatu, et meie kaitseminister räägib sellist juttu," ütles Ojuland. "Eesti julgeolekule ning omariiklusele ei oleks võõrvägede püsiv kohalolu kindlasti mitte kasulik. Minu kõrvadele kõlab see avaldus provokatiivsena."

"Eesti julgeolek, nagu ka teiste demokraatlike riikide julgeolek, põhineb eelkõige sellel, kui hästi me suudame maailmas varitsevaid ohte ette näha ning üheskoos nende vastu tegutseda," rääkis Ojuland. "Eesti peaks tegutsema regiooni stabiilsuse nimel, mitte tekitama suurriikide vahelisi pingeid."