Raid ja Herkel soovivad Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise külmutada

 (7)
Uiguuride seminar
Andres Herkel ja Juku-Kalle RaidFoto: Andres Putting

Riigikogu liikmed Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid leiavad Ukraina sündmuste valguses, et Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine tuleks külmutada.

"Naaberriiki okupeeriva riigiga pole lihtsalt eetiline ükskõik mis lepingut sõlmida," põhjendas Raid oma Facebooki kodulehel.

Pöördumine on saadetud välisministrile, rriigikogu väliskomisjonile ja riigikogu liikmetele.

"Meie, allakirjutanud Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed, teeme ettepaneku peatada Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisprotsess," seisab pöördumises.

"Oleme kindlalt veendunud, et igal riigil peab olema kindel piir ning toetame seetõttu igati Eesti-Vene heanaaberlikke, rahumeelseid ja korrektseid suhteid, mille hulka kuulub ka piirilepingu ratifitseerimine.
Ometi oleme kaotanud seoses viimaste sündmustega Ukrainas usu sellesse, et Venemaa on valmis rahvusvahelisi norme järgima," kirjutasid nad.

Raid ja Herkel leiavad, et mistahes lepingu ratifitseerimine riigiga, kes on faktiliselt asunud toetama kriminaalseid ja terroristlikke rühmitusi teise riigi territooriumil, ei ole lihtsalt sünnis ja eetiline.

"Meile on oluliseks signaaliks asjaolu, et enamus G8 riike, kes on meie sõbrad ja liitlased, nende hulgas USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Kanada on deklareerinud oma keeldumist mistahes majandusdiplomaatiliste suhete jätkamisest Venemaaga," ütlesid Raid ja Herkel pöördumises.

Seotud lood:

Edasi sisaldab pöördumise tekstis järgmist: "Agresssioon ei ole nende sõnul üksnes aktiivne tegevus, vaid ka aktiivne tegevusetus. Olukorras, kus Krimmis asuva Ukraina laevastiku ülemjuhataja vandus truudust Venemaale, tähendab Venemaa vaikimine vaid seda, et truudusevanne oma kodumaa reetnud kõrgeimale ohvitserile on vastu võetud. USA riigisekretär on Venemaa tegevust nimetanud "otseseks agressiooniks".

Kuni tänini on Eesti ja Venemaa vaheline piiriläbirääkimiste protsess olnud suhteliselt edukas ja jõudnud punkti, kus see võib jõuda oma loogilise ja heanaaberliku lõpuni. Venemaa suhtumine traagilistesse sündmustesse Ukrainas seab aga selle protsessi jätkumise mõttekuse küsimärgi alla.

Venemaa käsutuses on majanduslikud, poliitilised ja moraalsed võimalused, et hoiduda olukorra eskaleerimisest Ukrainas. Venemaal lasub moraalne kohustus aidata talle – Venemaa võimuesindajate väitel – sõbralikul slaavi rahval lahendada keerukad siseprobleemid. Venemaal lasub kohustus austada Ukraina vabadust ning ka valikut Ida ja Lääne vahel. Me usume, et Venemaal on poliitikuid ja kodanikke, kes suhtuvad Ukrainas toimuvasse kaastunde ja omakasupüüdmatu abistamissooviga.

Kuid täna, 3. märtsil 2014. aastal seisame me fakti ees, kus meie parlamentaarne kohus, meie valijate tahe ja Eesti riigi julgeolek nõuavad Eesti-Vene piirilepinguprotsessi külmutamist, kuni Venemaa näitab oma tegudes soovi suhelda oma naabritega vastavalt rahvusvahelistele õigusnormidele ning tavadele."

Küsitlus #118543