Meie prioriteet number üks on rahvustrükise säilimise tagamine, ütles raamatukogu peadirektor Tiiu Valm teisipäeval BNS-ile.

Kõige kallim ja olulisem on rahvusraamatukogu jaoks tagada hoiu- ja säilitustingimused, sellele kulub ligi 16 miljonit krooni.

Valmi sõnul võib küll tunduda, et rahvusraamatukogu on küllaltki uus ehitis ning trükiste hoidmiseks on tagatud õiged tingimused, ent nõukogudeaegsed seadmed on praeguseks vananenud ega taga nõuetekohast hoiurežiimi.

Järgmise aasta riigieelarvest taotleb raamatukogu investeeringuteks kokku ligi 12 miljonit krooni ehk üle viiendiku tegevuskuludeks kavandatud summale lisaks.

“Siiani on rahvusraamatukogu kulud kajastunud kultuuriministeeriumi eelarves ühe reana,” ütles Valm. “Seekord esitasime investeeringute taotluse eraldi, kuna see ületaks raamatukogu eelarve piirsumma. Kas seda aktsepteeritakse, selgub riigieelarve menetlemisel,” lisas ta

Järgmise aasta piirsummaks on kultuuriministeerium ette andnud ligi 58,2 miljonit krooni. Seega jäävad rahvusraamatukogu tegevuskulud Valmi sõnul tänavusega samale tasemele. Ta märkis, et juba neli viimast aastat on kasvanud rahvusraamatukogu eelarve vaid palgafondi võrra, samas on investeeringutaotlusi juba aastaid edasi lükatud.

Peale säilitus- ja hoiutingimuste parandamise vajaks uuendamist ka tehnovõrgud, välisfassaad, valgustus, põrandakatted, kümne aastaga tuleks rahvusraamatukogusse investeerida kokku üle 30 miljoni krooni, ütles Valm.