Kuigi vahepeal tekkis ajakirjanike seas kuuldus, nagu oleks vene õigeusu kirikus ka Arnold Rüütel oma kaaskonnaga, lükkas presidendi meedianõunik Eero Raun selle hiljem otsustavalt ümber.

Kõmule kõrge külalise kirikus viibimise kohta andis alust ka asjaolu, et presidendi kantselei auto ootas kiriku ees ja mitu ajakirjanikku nägid samast hoonest väljumas presidendi kantselei juhti Tarmo Mändi.

Ent piltnike ootus läks tühja — peale silmnähtavalt närvis vene noorpaari ja nende külaliste ei liikunud kirikuuste vahel kedagi meediat huvitavat. Üsna pea helises ka riigipea auto juhi mobiil ja uhke Audi sõitis oma teed.

Pulmaauto seevastu jäi kombekohase nukukaunistuse ja roosade pallidega kauaks kiriku ette muidu üsna sini-must-valget seltskonda ilmestama.

Teisele poole parkis end auto, millest oli tehtud liikuv protestitahvel — ühel küljel Arnold Rüütli grupipilt koos punasõjaväelastega, teisel pool plakat kompositsiooniga Rüütli, Edgar Savisaare ja Villu Reiljani peadest.

Kõnekoosolek seevastu sai uut indu, kui esinema asus pronksmeest õhku lasta lubanud Jüri Liim. Viimane pildus sädelevaid kalambuure, mis rahvas pidevalt naerupahvakuid ja aplause esile tõid. Näiteks jutustas ta lookese prouast, kes olla valmis pronksmehega seksima.

Koosoleku alguses esines Tiit Madisson palvega, et keegi ei rikuks korda. Sellest palvest peeti ka kinni, nii ei tulnud üritust turvavatel politseinikel peale Jüri Liimi pilgete talumise muuga tegeleda.

Üsna pea oli ka koosolekuks antud aeg läbi ja mindi rahulikult laiali.

Samal ajal toimus mõnesaja meetri kaugusel samuti rahulikult üks teine üritus. Vabaduse kella jalamile asetati lilli, peamiselt punaseid nelke, ja seisatati viivuks, et siis edasi minna. Ikka rahulikult.