Rahvastikuteadlane: väheneva rahvastikuga riigil on arukas arvestada immigrantidega

Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar leiab, et rahvaloenduse numbrid olid ootuspärased — rahva arvu vähenemine ei olnud nii suur kui kardeti.

„Me oleme kogu aeg teadnud, et meil rahva arv väheneb ja ilmselt see jätkub,“ rääkis Ainsaar Delfile. „Väljarännet on seni alahinnatud ja seda rahvaloendus ju ka näitas.“

Tema sõnul on meid rahvaloenduse järgi peaaegu 24 000 inimest vähem kui senised registritepõhised tulemused näitasid. „Need on need hinged, kes kellelegi ütlemata või teatamata on lahkunud,“ lausus Ainsaar.

„Meil on probleem, et meid on liiga vähe, võiks rohkem olla. Halvem on see, et sellise struktuuri juures ei saa meid lähitulevikus ka rohkem olema.“

Immigrantidega on arukas arvestada

Ainsaare sõnul on realistlik seda auku täita sisserändega. „Immigrantidega on arukas arvestada ja mõelda, kuidas sellega kõige mõistlikumalt hakkama saada.“  Ainsaar lisas, et ilmselt ei tohi immigratsioon liiga intensiivne olla, sest see tooks kaasa rohkem probleeme kui kasu.

Ainsaar soovitas meenutada Eesti ajalugu, mida eeskujuks võtta. „Meil on sajandeid tagasi olnud palju immigrante, nad kõik on kuskilt tulnud ja lõpuks saanud eestlasteks ja räägivad eesti keelt. Me ainult ei mäleta seda, kust meie esivanemad tulid, kas neil oli raske ja keeruline ja kas neid siin sooviti või ei soovitud näha.“

„Natuke uut verd ei teeks Eestile halba,“ lausus Ainsaar, kelle sõnul peegeldab Eesti viimase 20 aasta ajalugu ainult väljarännet — isegi mitte nullis ei ole me olnud.

Ainsaar ei soovinud hinnata, kui suur on väliseestlaste arv, kuid võrreldes teiste Balti riikidega ei ole see nii märkimisväärne. Näiteks leedulastel on välisleedulaste potentsiaal palju suurem ja nende kojukutsumine aitaks rahva arvu oluliselt tõsta.

Siserände numbrid räägivad Ainsaare sõnul aga sellest, kuidas inimesed suurte linnade poole ja nende tagamaale liiguvad.

Naiste ja meeste osakaal

Ainsaare väitel on loomulik, et nooremate inimeste hulgas on meeste ülekaal ja vanemate hulgas on rohkem naisi. „See peabki nii olema, see oleks väga veider kui oleks vastupidi. Loodus on ette näinud, et poisse sünnib alati rohkem kui tüdrukuid. Kusagil 40-eluaastaks on naisi rohkem kui mehi. Naiste eluiga on tavaliselt alati keskmiselt pikem kui meestel.“

„Naisi on rohkem ühiskonnas, aga see on eakate daamide arvelt.“ See trend on väga pikka aega valitsenud. Eesti eripära teiste riikidega võrreldes on see, et meeste-naiste tasakaal pöördub naiste kasuks suhteliselt vara. Viimasel kümnendil on see nihkunud 30-aastatelt 40-aastatele.