Rahvastikuregistrisse tehti mullu 56 miljonit päringut

Erinevad riigi infosüsteemid tegid eelmisel aastal rahvastikuregistrisse kokku 55,8 miljonit päringut Eesti riigi kodanike ja siin elavate välismaalaste andmete kohta.

Võrreldes varasemaga on päringute maht taas hüppeliselt kasvanud, tunamullu oli sarnaseid päringuid 42,1 miljonit.

Enim ehk 36 miljonit päringut tehti registrisse x-tee kaudu ning ametniku töökohalt tehti 16 miljonit päringut.

"Rahvastikuregistri kasutamise kiire kasv näitab riigi infosüsteemide arengut, enamus registreid võtab isikuandmed rahvastikuregistrist. See näitab ka riigi enam inimsõbralikuks muutumist, üha vähem peavad inimesed ise vedama pabereid ühest asutusest teise," ütles regionaalministri valitsemisala rahvastikutoimingute osakonnajuhataja Enel Pungas.

Suurimad rahvastikuregistrisse päringute tegijad olid möödunud aastal politsei- ja piirivalveamet, notarid, kohtud, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused ning nende asutuste hallatavad infosüsteemid.

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit hallatakse ja arendatakse regionaalministri valitsemisalas.

Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja kohalikule omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks ning ka õigustatud huvi korral. Enda kohta registris olevaid andmeid saab iga inimene vaadata eesti.ee keskkonnas. Lisainfot rahvastikuregistri kohta leiab siseministeeriumi kodulehelt.