Rahvastikugeograaf väljarändest: eestlased tulevad märksa rohkem koju tagasi kui teiste rahvuste esindajad

 (21)
Eestlased Soomes tööl
Foto on illustratiivneFoto: Priit Simson

Tartu ülikooli geograafia osakonna rahvastiku- ja linnageograafia professori Tiit Tammaru sõnul näitavad uuringud, et Eestisse tullakse pärast välismaal elamist ja töötamist ka tagasi.

Nii tuli Tammaru sõnul Eestisse 2011. aastal rohkem inimesi, kui 2000ndate alguses oli iga-aastaselt lahkujaid.

Kui suure mõjuga on 83 000 Eesti elaniku välismaale lahkumine?
83 000 välismaale makse maksvat Eesti inimest ei tähenda siiski, et nad kõik elavad välismaal. Näiteks 2011 rahvaloenduse andmetel märkis 25 000 Eestis elavat inimest oma töökohaks välismaa, kuid välismaale võivad makse makste veel paljud, kelle põhitöökoht on Eestis. Seega oleks võimalusel vaja lisaselgitust, mida see number endast täpselt tähendab.

Teisalt, mitte kõik välismaal elavad Eestist pärit inimesed ei tööta ega maksa makse. Näiteks 2009. aastal Soomes elavate Eestist pärit väljarändajate uuring näitas, et umbes 2/3 neist töötas ja 1/3 ei töötanud. Nemad olid kas lapsega kodus, õppisid või olid töötud. Kindlasti on ka selliseid olukordi, kus kõigepealt lahkub välismaale üks pere liige ja hiljem järgnevad teised. See on klassikaline pererändemuster. Kahjuks Eestis puuduvad uuringud, mis tooks välja järelrände mahu.

Kui tõsine on "järelemineku efekt"? Kas tähendab see, et on veelgi raskem väljarännanuid Eestisse tagasi tuua?
Järelemineku efekt on tõepoolest klassikaline osa pererände mustrist. Kui pere järgneb ja eriti kui lapsed lähevad kooli, on tagasirände tõenäosus tõepoolest väiksem kui siis, kui väljarännanud pereliikmele ei järgne ülejäänud pere. Siiski ei ole see kõige väiksema tagasirändetõenäosusega rändeliik. Kõige väiksem on tagasirände tõenäosus neil, kes abielluvad välismaale ja loovad seal pere partneriga, kes pärineb uuest elukohariigist, st kui näiteks Eesti mees abiellub Soomes soomlannaga.

Kas väljaränne hoogustub igal aastal või on hakatud ka tagasi tulema?
Mõlemat. Nii Euroopa Liiduga ühinemine 2004. aastal kui 2008. astal alanud majanduskriis on suurendanud väljaränne, mistõttu on väljaränne iga aastaga hoogustunud, kuid selle varjus on kasvanud ka tagasiränne. 2011. aastal oli välja- ja sisserändajate vahe rekordsuur, samuti Eestisse sisserändajate arv. Eestisse saabus 2011. aastal rohkem inimesi kui 2000. aastate alguses oli iga-aastaselt lahkujaid.

Kes peamiselt tagasi tulevad, kas lihttöölised või spetsialistid?
Soomes näiteks ei ole tagasirändajate osas ametialaseid erinevusi. Tööturu mõttes jookseb põhijoon töötavate inimeste ja töötute vahelt. Need, kes Soomes töötavad, tahavad oluliselt enam tagasi tulla. Kõige suurem on aga rahvuserinevus: eestlased tulevad märksa rohkem tagasi kui muude rahvuste esindajad.

Kas sihtkohad on muutunud aja jooksul või on kõige populaarsemad jätkuvalt Soome ja põhjamaad?
Jah, Soome ja Põhjamaad on ikkagi kõige olulisemad sihtkohad, aga muud sihtkohad varieeruvad ajaga. Praegu on tõusva trendiga õppimisränne, mis suundub peamiselt Ühendkuningriiki.

Väljarändest ja Eesti tühjaks jäämisest on räägitud palju hirmujutte, kas on olukord tegelikult ka nii hull? Või on väljaränne normaalne nähtus, mida esineb kõikides riikides? Kas peaksime olema mures?
Tänapäeva elus on rändamine on üha olulisem osa inimeste elust. Euroopa Liidu loomise aluspõhimõte oli muu hulgas inimeste vaba liikumine ning seda võimalust kasutavad inimesed üle Euroopa üha enam ära. Välja-, edasi- ja tagasirändamine moodustab Euroopa riikide vahel üha keerukamaid rändemustreid. Seda peetakse sageli ka üheks olulisemaks viisiks, kuidas tekib Euroopa ühine identiteet. Eriti toovad seda esile õpirändega seotud uurimused. See, kas rändamine on „hull“, „normaalne“ või „hea“ sõltub vaataja vaatenurgast ja ajahorisondist.

Hetkel ja praegu on näiteks paha lugu see, et maksumaksjaid jääb Eestis vähemaks, nii riigis tervikuna kui ka üksikutes linnades ja valdades. Üksinimese vaatenurgast on olukorra hindamine juba oluliselt individuaalsem: see võib olla nii „hull“ (nt ei tahtnud minna kui Eestis ei olnud tööd ja pere jäi maha), „normaalne“ (õpin paar aastat välismaal“) või „hea“ (leidsin armastuse ja pere teises riigis). Avatud maailmas on igal juhul kaotajad need, kes kapselduvad, olgu need riigi, linnad võik üksikinimesed.

Eesti on ja jääb ainsaks eestikeelseks koha maailmas, mistõttu jääb ta ikka eestlastele atraktiivseks, isegi kui keegi on mõnikord kibestunud. Selle nimel tuleb muidugi tööd teha. Hea on see, et Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on Eestis kõige enam välismaal töötamise kogemusega inimesi, st Eestisse tullakse siiski tagasi.