Rahvasaadikud lõikavad teisest sambast kasu

Pensioniikka jõudes riigipensionist mitu korda kopsakamat eripensioni saavatel parlamendiliikmetel on tavainimestest soodsam liituda ka kogumispensioniga, sest nende pensionist ei võeta maha nelja teise sambasse lisanduvat palgaprotsenti.

Tavainimene maksab teise samba pensionifondi kaks protsenti brutopalgast, millele riik lisab omalt poolt kaks korda sama palju. Riigi lisatava nelja protsendi võrra väheneb aga esimene pensionisammas ehk tulevane riigipension.

Riigikogulastel ja teistel eripensionäridel teise sambasse lisatud nelja palgaprotsenti kusagilt maha ei arvestata, sest nemad tulevikus riigipensioni ei saa. Seega saab endine rahvaasemik täies mahus kätte nii kõrge, ametipalgast kuni 75 protsendini ulatuva eripensioni kui ka arvestatava boonuse pensionifondi maksena, kirjutab Postimees.

Riigikogu liikmest endine sotsiaalminister ja kogumispensioni seaduse taganttõukaja Eiki Nestor nentis, et on kasutanud võimalust saada riigilt teise pensionisamba kogumisel lisatoetust nagu ka tema 19 kolleegi. ” Otsisime sellele probleemile lahendusi juba enne kogumispensionide seaduse vastuvõtmist, kuid ei leidnud. Oma liitumisega tahtsin näidata hoopis poolehoidu uuele süsteemile,” rääkis Nestor.

Keskmiselt 30.000 kroonise kuupalgaga Riigikogu liikmele, kes liitub kogumispensioniga, peab riik aastas neljaprotsendiliste maksetena peale maksma 14.400 krooni.

Kogumispensioniseaduse koostamisega lähedalt kursis olnud riigiametniku sõnul ei õnnestunud teise samba pensionifondiga liitujate eripensionide vähendamist seadusesse kirjutada poliitvastuseisu tõttu. “Kuna seadus oli niigi eripensionide maksustamise tõttu pool aastat veninud, jäi see osa üldse seadusest välja,” märkis tundmatuks jääda soovinud ametnik Postimehele.

Isamaaliitlasest Riigikogu liige Kalle Jürgenson, kes pole ise teise samba pensionifondiga liitunud, usub, et peagi tuleb eripensionide osas mingi lahendus. “Kõik märgid näitavad, et pressing eripensionide kaotamiseks kasvab oluliselt.”

Tänavu esimesel poolaastal maksti riigieelarvest 2957 inimesele eripensionideks kokku 50,5 miljonit krooni. Sellele lisandus 57 endisele parlamendiliikmele makstud ligi 5 miljonit krooni.