Rahvas soovib koondamishüvitiste püsimist
Pea pool ehk 41 protsenti küsitletuist arvas, et õiglane oleks maksta enam kui kolme kuu töötasu sõltuvalt staažist, toetades seega kehtivat korda. 24 protsenti leidis, et võiks piirduda ka ühe kuni kolme kuu töötasuga sõltuvalt staažist. Idee maksta sõltumata staažist kõigile koondatuile kas kolme või enama kuu töötasu leidis vähem toetajaid — mõlemad versioonid 12 protsenti.
Ei küsitletute elukoha, hariduse, sissetuleku ega emakeele järgi jaotamine ei toonud sellesse hoiakusse erilisi muudatusi. Kõrgema haridusega inimeste hulgas oli praeguse hüvitiste maksmise korra toetajaid veidi rohkem kui alg- või põhiharidusega inimeste hulgas. Viimased piirduksid ka kuni kolmekuulise töötasuga. Sama tendents kordus jaotuses sissetuleku alusel ehk suurema sissetulekuga inimesed pooldavad suuremaid hüvitisi.
“Uuringust selgus see, mis on meie seisukoht — töötajad tahavad, et rahaline kaitse säiliks,” tõdes transpordi ametiühingu juht Peep Peterson, kes on üks ametiühingute esindajatest praegu käivatel tööandjate ja -võtjate esindajate läbirääkimistel. “See näitab meile veel kord kompromissi suunda — alla kolme kuu töötasu hüvitise maksmine langeda ei saa.”
“Oleme seda meelt, et töötajad ei peaks rahas kaotama. Selles, kust see raha tuleb, ei ole meile vahet, näiteks kas tööandjad maksavad seda üheskoos töötukassast või konkreetne tööandja maksab otse,” selgitas Peterson. “Ametiühingute seisukoht on, et töötukassast peaks see tulema tööandjate makstavast summast. Töötukassa on meile teatanud, et praegu ei peaks nende summade väljamaksmiseks isegi tööandjate sissemakstavat määra suurendama,” rääkis ta.
Tööandjate keskliidu juhti Tarmo Kriisi uuringu tulemused ei üllatanud ega pannud ka oma seisukohast taganema. “Hoolimata sellest, et tänane versioon tundub inimestele mugavam ja mõnusam, ei tähenda see seda, et see oleks väga progressiivne ja arvestaks sellega, millised muutused on tööturul toimunud,” kommenteeris Kriis. “Olukorras, kus tööturg on olnud suhteliselt töövõtjakeskne ja kaadrivoolavus suur, ei ole selliste suurte tagatiste kaasaandmine mõistlik.”
“Kui maksta koondamishüvitisena ehk valurahana rohkem kui kahe või kolme kuu palka, siis see motiveerib inimest esimesed kolm-neli kuud kodus olema ja nii ta võõrandub tööturust,” rääkis Kriis. Tema sõnul peaks hüvitist saama selle eest, et inimene on töötu ning otsib aktiivselt uut tööd. “Mitte nagu täna, kus ta saab valuraha kiiresti kätte, aga selle eest ei ole tal kohustust ennast arendada ega uut töökohta otsida. Mõnes mõttes on ta majanduse jaoks raisatud ressurss,” selgitas ta.
Selles küsimuses, kui suur peaks olema tööandjate töötukassasse makstav määr, on tööandjad Kriisi sõnul avatud.
Töölepinguseaduse eelnõu autorid sotsiaalministeeriumist keeldusid Eesti Päevalehele uuringu tulemusi sisuliselt kommenteerimast, kuna ei soovi eelnõust rääkida, kui läbirääkimised selle üle veel käivad.
Osapoolte läbirääkimised ministeeriumi osalusel jätkuvad 6.–7. märtsil ning kokkulepetele loodetakse jõuda alles 24. märtsi paiku.
Kommentaar
Janno Järve, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler:
“Küsitluse tulemused ei ole üllatavad. Kui inimeselt küsida, kas ta eelistaks pigem suuremat või väiksemat rahasummat, siis loomulikult vastab enamik inimesi, et nad eelistaksid suuremat.
Peame juba mõnda aega sisukaid diskussioone sotsiaalpartneritega. Ka koondamishüvitise suurus on teema, milles arutelude tulemusena kokkuleppele püüame jõuda. Ühtlasi oleme partneritega kokku leppinud, et kuni konsultatsioonide lõpuni me töölepinguseaduse eelnõu sisulisi punkte ajaleheveergudel ei lahka.”
