Rahvas kardab sääskedelt aidsi saada
Uuringu läbiviija Jaana Helmi sõnul eksisteerib inimestel endiselt põhjendamatuid hirme. „Veidi enam kui kümnendik peab nakatumist tõenäoliseks erinevates olmesituatsioonides ning koguni 26 protsenti usub, et HI-viiruse võib saada ka sääsehammustuse kaudu. Kasvav teadlikkus ja probleemi tajumine hoiaku tasandil kahjuks ennetavas käitumises veel ei peegeldu. Seega on jätkuv töö selles vallas kindlasti oluline — ühelt poolt põhjendamatute hirmude leevendamiseks, teisalt ennetava käitumise vajalikkuse tajumises ning konkreetse käitumiseni jõudmiseks.“
Teadmised on kasvanud eelkõige eesitkeelse elanikkonna seas ning teadlikumad on alla 50aastased, kõrgema haridustaseme ning sissetulekuga inimesed. Veidi on paranenud ka isikliku riski tajumine.
„Tore on tõdeda, et probleemi olemust — seda, et HIV ja AIDS pole ainult narkomaanide ja seksuaalvähemuste haigus — hakatakse aasta-aastalt rohkem tajuma ja teadvustama. 68 protsenti elanikkonnast usub, et ka tema või tema lähedaste nakatumine HI-viirusesse on võimalik. Selliste inimeste osakaal on kahe aastaga tõusnud 10 protsendi võrra,“ selgitas TNS Emori uuringuspetsialist Jaana Helm.
Küll aga ei kajastu positiivsed tendentsid inimeste tegelikus käitumises. Nende osakaal, kes on astunud reaalseid samme enda või oma lähedaste HIVsse nakatumise riskide vähendamiseks, ei ole suurenenud.
„Murettekitav on see, et 75 protsenti käesoleval aastal küsitlusele vastanuist kinnitas, et ei ole kunagi teinud HIV-testi. HIV-test on ainus viis teada saamaks, kas ollakse nakatunud, sest HI-viirus võib organismis püsida märkamatuna pikki aastaid, omamata sümptomeid. Hetkel on Eestis hinnanguliselt 4000 HIV-positiivset, kes ei ole oma nakkusest teadlikud Testima peaks igaüks, kellel ette tulnud kaitsmata seksuaalvahekordi,“ rõhutas Mairi Jüriska, koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedaja.
