Rahvas hindab usku, kuid kirikus väga tihti ei käi

Nendest Eesti elanikest, kes peavad usku tähtsaks, kuulub kogudustesse või usuliikumistesse alla poole, selgus Saar Polli ja kirikute nõukogu uuringust.

Neist inimestest, kes nimetavad usku eriti tähtsaks või tähtsaks, loeb ennast usklikuks 42,7 ja usu poole kalduvaks 43,4 protsenti. Usu suhtes ükskõikseks peab nendest end 8,9 protsenti, ateisimi poole kalduvaks 1,6 ja veendunud ateistideks 1,9 protsenti, vahendas BNS.

Inimestest, kes usku eriti tähtsaks ei pea, loeb end usklikuks 8,3, usu poole kaldujaks 38,2, usu suhtes ükskõikseks 34,3, ateismi poole kalduvaks 10,9 ning veendunud ateistiks 3,9 protsenti.

Neist, kelle hinnangul pole usk üldse tähtis, peab end usklikuks 1,6 protsenti, usu poole kalduvaks 7,1, usu suhtes ükskõikseks 45,7, ateismi poole kalduvaks 21,3 ning veendunud ateistiks 20,7 protsenti.

Samas kogudustesse või usuliikumistesse kuulub vähem kui pool ehk 47,9 protsenti ja ei kuulu 52,1 protsenti neist, kes hindavad usku eriti tähtsaks või tähtsaks. Inimestest, kes peavad usku mitte eriti tähtsaks, kuulub kogudustesse 12,5 ning ei kuulu 87,5 protsenti. Inimestest, kes ei pea usku üldse tähtsaks, kuulub kogudustesse neli ja ei kuulu 96 protsenti.

Küsitleti tuhat inimest

Usku eriti tähtsaks või tähtsaks nimetavatest inimestest ei osale jumalateenistusel üldse 26,4 protsenti, 28,2 teeb seda 1-2 korda aastas, 17,6 protsenti 3-4 korda aastas, 11,5 protsenti kord-paar kuus ning 14,3 protsenti iga nädal.

Neist, kes usku eriti tähtsaks ei pea, ei osale jumalateenistustel 50,5 protsenti, 39,3 teeb seda 1-2 korda aastas, 3-4 korda aastas 7,1 protsenti, kord-paar kuus 0,9 protsenti ning iga nädal 0,5 protsenti.

Inimestest, kes usku üldse tähtsaks ei loe, ei osale üldse jumalateenistustel 80,6 protsenti, 1-2 korda aastas teeb seda 16,2 protsenti, 3-4 korda aastas 1,7 protsenti, kord-paar kuus 0,3 ja iga nädal null protsenti.

Inimestest, kes hindavad usku eriti tähtsaks või tähtsaks, on ristitud 84,6 ja ristimata 14,4 protsenti. Usku mitte eriti tähtsaks pidavatest inimestest on ristitud 58,9 ja ristimata 39,4 protsenti ning neist, kelle jaoks usk pole üldse tähtis, on ristitud 34,8 ja ristimata 61,4 protsenti.

Saar Poll küsitles tänavu märtsis ja aprillis 1009 inimest vanuses 15-74 eluaastat.