Projekti peavastutaja on Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb, kelle sõnul pannakse hetkel kokku muuseumi loomisega tegelevat meeskonda. Seni on enam-vähem koos nõukogu ehk inimesed, kes annavad nõu, ja olemas ka disainer, kes hakkab kuraatori kokku pandavat ajaloolist materjali ruumiliselt kujundama. Nimesid Korb siiski veel välja öelda ei mallanud.

„Praegu otsime endale kuraatorit,“ ütles Korb. Linnaosa vanema sõnul on mitme kandidaadiga juba räägitud ja sel nädalal kohtutakse paari-kolmega veel. „Loodetavasti selle nädala lõpuks me otsustame, kes see inimene on,“ märkis Korb. Kuraator hakkab tegelema muuseumi igapäevaküsimustega, mille hulgas ka museaalide kogumine ja tekstide ja materjalide ettevalmistamine.

Ahhaa keskus kolib ruumidest välja aprilli lõpuks. Nii on linnal kontseptsiooni sisu ettevalmistamiseks aega kaks kuud. Seejärel ehk mai alguses võib alata ruumides juba ehitustegevus ja näituse põhjalikum ettevalmistamine. Mai algusest alates jääb muuseumi plaanitava avamiseni viis kuud. „Eestimaa Rahvarinde asutamiskongress peeti 1.–2. oktoobril 1988 Linnahallis. Meie eesmärk on avada muuseum selleks tähtpäevaks,“ sõnas Korb.

Praegu on Ahhaa keskuse kasutuses 900 ruutmeetrit, millest muuseum vajab vaid kuni kolmandikku. Tõenäoliselt võetakse muuseumi kasutusse 250–270 ruutmeetrit ning rajatakse sissepääs Vabaduse väljaku trepi poolsesse külge. Ahhaa ruum jagatakse niisiis kaheks ja ülejäänud vähemalt 600 ruutmeetril avatakse 1. juunil Energia avastuskeskuse teadusnäitused. „[Muuseum] jääb eraldi ruumina, mis ei takista teaduskeskuse toimetamist.“

Kui palju Vabaduse väljaku poole jääva pinna eest renti maksma tuleb hakata, ei osanud Korb öelda, viidates, et kasutatava ruumi suurus pole veel täpselt teada.

Muuseumi sünnile saab kaasa aidata

„Eksponaatide kogumine on alles algusjärgus. Osa eksponaate, mida kavatseme kasutada, on praegu hoiustatud Valgas Isamaalise Kasvatuse Muuseumis. Tegu on raadiotehnikaga, mida kasutati sidepidamiseks ja nõukogude üksuste raadioside segamiseks. Olemasolevad eksponaadid on seotud ka piirivalve tekkimise ja selle töökorraldusega 90-ndate aastate alguses,“ rääkis Korb. „Samuti on mõningasel määral kogu taasiseseisvumisest pildi- ja audiovisuaalset materjali, trükiseid, lendlehti jmt.“

„Kutsume üles kõiki, kellele Rahvarinde liikumine on südamelähedane ja kes soovivad Rahvarinde muuseumi sünnile kaasa aidata, taasiseseisvumisega seotud esemeid annetama. Rahvarinde liikumise põhikangelaseks oli aktiivne kodanik ja sellepärast korjame kõike, mis on seotud selle aja emotsioonide ja mälestustega. Kui keegi soovib juba praegu midagi muuseumile annetada, võiks pöörduda Tallinna Kesklinna Valitsuse poole,“ sedastas Korb.

Muuseumi tuleb Korbi sõnul kaasaegne ekspositsioon, mis eeldab erilist ruumilahendust. „Vabaduse väljaku ruum sobib kaasaegse ekspositsiooni jaoks väga hästi, kuna ei ole piiratud siseseinadega, vaid kujutab endast üht suurt ruumi. Loodav muuseum eeldab kindlasti ehitustöid, kui pikalt ja missuguses vormis need toimuvad, on hetkel veel vara rääkida,“ ütles Korb.

Ekspositsiooni plaan juba tegemisel

„Ekspositsiooni plaan on hetkel tegemisel. Professionaalne disainer kujundab ruumid vastavalt muuseumi nõukogu ja kuraatori välja töötatud ekspositsiooni plaanile. Eskiisprojekt tehakse vastavalt disaineri paika pandule,“ ütles Korb ja lisas, et praegu on lõplikust eskiisivariandist veel vara rääkida.

Muuseum ja avastuskeskus teineteist Korbi kinnitusel segama ei hakka. „Isegi vastupidi – tulevikus need hoopis täiendaksid teineteist, kuna mõlemad kannavad hariduslikku eesmärki,“ sõnas Korb. „Üheks eesmärgiks on siduda ekspositsioon kooliprogrammiga, et õpilased saaksid täiendavat infot Eesti lähiajaloost.“

Peamiseks eesmärgiks on Korbi kinnitusel aga tutvustada Rahvarinde olemust. „Eesti ajaloos on RR olnud kõige suurem rahvalik liikumine, mis aitas kaasa omariikluse sünnile. See liikumine näitas, et ühinedes on inimesed nii tugevad, et on võimelised kas või mägesid liigutama. Loodava muuseumi eesmärk ongi näidata, kui tugev võib olla rahvas, kui tegutseb ühe eesmärgi nimel.“

Korb märkis veel, et kindlasti on samas asuvad Vabaduse väljak ja Vabaduse kell olulised sümbolid, millega ka Rahvarinde muuseum hästi haakub.

Uut Ahhaa filiaali Tallinna tulemas pole

Hetkel ruume kasutava Ahhaa teaduskeskuse juhatuse liige Andres Juur kinnitas Delfile, et plaanitav Rahvarinde muuseum neid välja ei puksinud. „Sellest, et sinna muuseum tahetakse rajada, kuulsin ma meedia kaudu umbes nädala eest.“

Juure sõnul oli Tallinn möödunud aasta lõpus valmis lepingut aasta jagu pikendama, kuid keskuse jaoks polnud tingimused mõistlikud ning nii öeldi linnale juba siis, et leping soovitakse lõpetada ja aprilli lõpuks kolitakse ruumidest välja. „Seda, mis sinna asemele tuleb, me tollel hetkel ei teadnud.“

„See tärmin on selle pärast, et me vahetame oma näitusi kaks korda aastas ja lihtsalt hetkel püsti oleva näituse pool aastat saab täis aprilli lõpuga,“ sõnas Juur. „Meil ei olnud ka seda mõtet teha, et me aasta lõpuga pillid kotti paneme ja sisuliselt näituse planeeritud aja tarvitamata jätame.“

Juure sõnul pole välistatud, et Tallinnas kunagi uus Ahhaa filiaal avatakse, kuid praegu sellele ei mõelda. „Nähtavas perspektiivis sellist plaani ei ole.“