Rahvaloenduse maakondlik jaotus paneb Pevkuri haiglavõrgu pärast kukalt kratsima

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on rahvaloenduse põhilised muutused seotud elanikkonna vananemisega, mis paneb suurema surve ravikindlustusele ja eakatele pakutavatele teenustele ning tööandjaid mõtlema sellele, kuidas eakaid paremini tööturule kaasata.

Minister Pevkur märkis, et suhtarvuna on tõusnud eriti vanemate naiste osakaal. Noorte osakaal on vähenenud, tööealiste inimeste hulk on jäänud samaks.

Pensioniea tõstmise ideega minister tormata ei soovitanud ehkki paljud riigid on seda tõstnud või tõstmas 67 aastale.

Mure haigalvõrgu pärast

Sotsiaalministrile valmistas muret rahvaloenduse tulemuste maakondlik jaotus. „See paneb tõsiselt kukalt kratsima, mida teha edasi haiglavõrguga,“ ütles Pevkur. „Kuidas me haiglavõrku korraldame, sest keskmiste maakondade elanike arv kõigub 30 000 ja 33 000 elaniku vahel, haiglavõrgu kava tehes eeldati, et inimesi on 40 000 piires. Peaaegu 10 00 inimest on igalt poolt vähemaks jäänud.

Pevkur rõõmustas, et meie rahvahulga vähenemine on oluliselt väiksem kui lõunanaabritel. Rahva arvu vähenemine ei ole ainult väljarände pinnalt, vaid tuleb arvestada ka demograafilisi muutusi. Üheteistkümne aasta jooksul on ka iive olnud pikki aastaid negatiivne, mis tähendab, et meil on surmasid olnud rohkem kui sünde.

Sündivuse kasvu toetavad ministri sõnul vanemahüvitis ja teenuste kättesaadavus. „Vanemahüvitise põhimõtted peaksid säilima,“ ütles Pevkur. Teine pool on tema sõnul üldine kindlustunne ja vajalike teenuste kättesaadavus, et inimestele oleks vajalik lasteaiakoht ja töökoht, kuhu tagasi tööle minna.