Rahvaloendus: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

 (18)
Rahvaloendus: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber
Foto on illustratiivneFoto: Andres Putting

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest. Tulemused näitasid, et elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse jätkub.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra, teatab statistikaamet oma kodulehel.

Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le).

Eesti linnad kahanevad

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2 protsenti), Maardus (4,7 protsenti) ja Keilas (4 protsenti). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud.

Võrreldes 2000. aastaga on rahvaarv enim vähenenud väiksemates linnades.

Linna- ja maaelanike osatähtsus pole loendustevahelisel ajal eriti muutunud. Linnalistes asulates (sh linnad, vallasisesed linnad ja alevid) elab 2011. aasta andmetel 67,9 prostsenti rahvastikust. 2000. aastal elas linnalistes asulates 69,2 protsenti Eesti elanikest.

Eesti 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100-999 elanikuga 645. Enamikus küladest (3781) elab alla 100 inimese, kusjuures 327 külas elas püsivalt alla kolme elaniku. 102 külas ei loendatud ühtegi püsielanikku.

Linnalähedastesse piirkondadesse on tekkinud suurkülad. Suurima rahvaarvuga külad on Peetri - 4435 (Harjumaa), Muraste -1698 (Harjumaa), Randvere - 1690 (Harjumaa), Vahi - 1620 (Tartumaa ), Alliku - 1575 (Harjumaa), Tammiste - 1562 (Pärnumaa), Pärnamäe - 1556 (Harjumaa), Lohkva - 1288 (Tartumaa), Püünsi - 1256 (Harjumaa) ja Papsaare - 1028 (Pärnumaa).

Keskmine vanus on suurenenud

Võrreldes eelmise loendusega on Eesti elanike keskmine vanus suurenenud. Selle peamiseks põhjuseks on loendustevahelisel ajal ligi 5,5 aasta võrra kasvanud oodatav eluiga. Kui 2000. aastal oli see 38,7 aastat, siis nüüd 40,8 aastat. Meeste keskmine vanus on 37,7 aastat (2000. aastal 35,9) ja naistel 43,4 aastat (2000. aastal 41,1).

Keskmisest nooremad on Harju- ja Tartumaa elanikud – keskmine vanus vastavalt 36,3 ja 38,1 aastat. Elanike keskmine vanus on kõrgeim Piirissaare (63,1) ja Alajõe (53,9) vallas.

Loenduse tulemused elanikkonna soo- ja vanusjaotuse kohta kohalikes omavalitustes leiab statistikaameti andmebaasist.