Rahvaloendajad peavad üle kontrollima ligi 70 000 e-loenduse täitnud ankeeti
Lisaks külastatakse veel 20 000 e-loendatud tühja eluruumi, kontrollimaks, et seal ei ole inimesi, kes on veel loendamata.
Põhjuseid, miks loendajad satuvad juba e-loendatud inimeste ukse taha, on väga erinevaid ja need sõltuvad konkreetsest juhtumist, selgitas Delfile rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Enimlevinud põhjused on järgnevad:
1) Isikul olid kõik ankeedid e-rahvaloendusel täidetud ja lõpetatud, kuid lõpus oli jäänud vajutamata nupule „Kinnitan“.
2) Vastaja märkis e-rahvaloendusel oma püsielukohaks teise aadressi, mitte selle, kus ta tegelikult elab. Tegelikule aadressile kohale jõudes tegi loendaja e-loendatuse päringu, kust selgus, et isik on siiski loendatud ja piisas sellest, et täita antud aadressil ainult leibkonnaankeet ja eluruumiankeet.
3) Loendaja ei saanud teha e-loendatuse päringut, sest isikul oli isikukood märkimata ja seetõttu loendas inimesed uuesti.
4) Loendaja nimekirjas oli kaks korda sama aadress, ta ei märganud seda ja asus täitma seda juhtumit, kus ankeedid olid täitmata (teisel juhul olid ankeedid e-loendusel täidetud). Sama aadress võib kaks korda nimekirja sattuda siis, kui vastaja ei valinud aadressi etteantud nimekirjast, vaid sisestas selle käsitsi.
"Ilmselt on esinenud ka juhtumeid, kus rahvaloendaja on sattunud asjatult inimese ukse taha, kas või inimlikust eksitusest. Inimesed on küll olnud enamasti mõistvad, aga ikkagi tahaksime siiralt nende kordade eest vabandada," kinnitas Beltadze.
E-loendusel jäi leibkonnaankeet tihti poolikuks
Kui leibkonnaankeet on kenasti e-loendusel lõpetatud, siis ei pea loendaja uut ankeedikomplekti tegema. Loendajal tuleb lihtsalt jätkata siis kas eluruumiga või isikutega, olenevalt, kus pooleli jäädi e-loendusel. Kuid kui e-loendajamisel jäi pooleli juba leibkonnaankeet, siis kahjuks jätkata ei saa ja selguse huvides tuleb loendajal alustada uut ankeedikomplekti.
Tihti on ühele aadressile loendanud end mitu leibkonda, mõned jätnud leibkonnaankeedi pooleli, mõned kandnud oma leibkonda naise ja lapse, samal ajal kui naine täitis ja pani ämma ka sinna elama. Need on keerulisemad olukorrad, mis tuleb kahjuks ikkagi loendajaga koos üle vaadata. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid juhtumeid ja ühest reeglit ei saa kõigi jaoks teha. Kui on segadus, tuleb loendajal teha uuesti leibkonnaankeet – et me saaks teada, millised on siis ikkagi õiged leibkondade koosseisud.
Mõned rahvaloendajad jätsid isikukoodid lisamata
E-loendusel oli inimestel võimalik ankeedi täitmisel sisestada isikukoodi asemel ka lihtsalt oma sünnikuupäev. Rahvastikuregistri abiga lisasid andmetöötlejad kõigile isikuankeetidele ka isikukoodid juurde. Küll aga on mõned rahvaloendajad täitnud ankeete ilma isikukoodideta. "Sellest pole siiski suuremat probleemi, sest rahvastikuregistri abiga saavad ka need isikukoodid lisatud – see tekitab lihtsalt lisatööd andmetöötlejatele ning aeglustab andmetöötluse protsessi. Kuna isikukood on vajalik väljaselgitamaks, kas inimene on juba loendatud või mitte, siis seepärast olemegi palunud rahvaloendajatel ankeetidesse ka inimeste isikukoodid märkida," selgitas rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht
Ene-Margit Tiit.
Päevas loendatakse keskmiselt 15 000 inimest
Keskmine täidetud isikuankeetide arv päeva kohta seni olnud umbes 15 000. See number iseloomustab loenduse tempot, kuid seda ei saa kasutada rahvaarvu prognoosimiseks. Küll aga näitab see, et loendajate jõudlus on piisav kõigi Eesti elanike loendamiseks. Küsitlusloenduse lõpu poole hakkab päevas loendatute arv paratamatult langema. "Seda, palju inimesi meil Eestis kokku tuleb, teame me pärast loenduse lõppu," lausus Tiit.
