Rahvaliit taotleb erakorralisi valimisi
“Rahvaliit peab möödapääsmatult vajalikuks muuta 2002. aasta riigieelarve regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatumaks,” teatas Rahvaliidu juhatus aastalõpuavalduses. 19. detsembril Riigikogus vastu võetud eelarvet saab parandada vaid juhul, kui president saadab selle parlamenti tagasi.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan on korduvalt nimetanud uut eelarvet põhiseadusevastaseks. Vastuolu põhiseadusega on ainus põhjus, mis annab presidendile õiguse mis tahes seaduse, sealhulgas riigieelarve vaidlustamiseks.
Eelarve võimalikele probleemidele viitas Rüütel eile kohtumisel peaminister Mart Laariga. Kohalikud omavalitsused on pöördunud presidendi poole protestidega, et 2002. aasta riigieelarvega pole kaetud neile pandud ülesannete täitmiseks planeeritavad kulutused. President taotles kohtumisel Laariga, et eelarve raames leitaks vahendeid ja võimalusi kõigi kohalike omavalitsuste tulubaasi tasakaalustamiseks.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik usub, et president kuulutab uue eelarve välja. “See, kui omavalitsused leiavad, et raha on vähe, ei tähenda veel vastuolu põhiseadusega,” ütles Vaarik.
Eelarve tagasilükkamine tooks esmakordselt Eesti lähiajaloos kaasa olukorra, kus kõiki riigi vajadusi rahastatakse aasta alguses eelmise aasta kulutuste alusel. Sel juhul lükkuksid edasi ka mitmed palgatõusud.
Praeguses keerulises poliitilises seisus, kus valitsus astub 8. jaanuaril tagasi, on 1. märtsiks mitte jõustunud eelarve ainus reaalne võimalus ennetähtaegsete valimiste esilekutsumiseks. Äkkvalimistest on selgelt huvitatud eeskätt Rahvaliit.
“Oleme seisukohal, et kolmikliidu lagunemisest tulenenud valitsuskriisi lahendamise parimaks teeks on erakorralised valimised, mille käigus annab kõrgeim võimukandja — rahvas — hinnangu kolmikliidu poliitikale ja valitsemismandaadi rahva huve arvestavatele poliitilistele jõududele,” on Riigikogus 11 kohta omav Rahvaliit kinnitanud.
