Pensioniea tõstmine eeldab sisukat ja põhjalikku analüüsi, mida praegu Rahvaliidu sõnul kahjuks ei ole tehtud. „Edasiste reformide kavandamisel tuleks ette näha muudatuste oodatav mõju pensionide asendusmäärale ning pensionieelikute tööhõivele,“ ütles riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial.

“Eesti inimarengu aruandest 2008” võib välja lugeda, et Euroopas on just Eestis kõige suurem tõenäosus surra enne 60. eluaastat.

„Keskmist pensioniiga ei tohi tõsta nii kõrgele, et suur osa mehi selleni kunagi ei jõua. Kui vaadata terviseuuringute tulemusi, siis need on murettekitavad — meie rahva tervis on kehv. Valitsus teeb ennatlikke järeldusi ega võta arvesse ka ekspertide hoiatusi majanduskriisi mõjust inimeste elueale. Töötuks jäänud inimeste suremus erineb töötavate inimeste omast samaväärsetes sotsiaalmajanduslikes rühmades 20–25 protsenti,“ selgitas Treial.

Järjest suureneb ajude ja töökäte väljavool Eestist, kõige kõrgem on see 25-29aastaste vanuserühmas. See tähendab, et lahkuvad parimas tööeas inimesed, potentsiaalsed lapsevanemad. „Valitsus aga vaatab sellest mööda, selle asemel et seada esmatähtsaks anda peredele kindlustunne homse ees, et inimesed oleksid eluga rahul ja tahaksid Eestis elada,“ kommenteeris Treial.

Rahvaliidu arvates saab pensioniea tõstmise kohta teha otsuse alles pärast eelnimetatud uuringute põhjalikku analüüsi ning sotsiaalmeetmete tervikpaketi koostamist.