"Paljudes valdades läks Rahvaliit teadlikult välja valimisliitudega, et kaasata inimesi, kes ei olnud nõus parteinimekirjades osalema. Paljudes omavalitsustes see ka ennast õigustas," märkis Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tänasel pressikonverentsil. Erakonna aseesimehe Kajar Lemberi kinnitusel on rahvaliit esindatud oma inimestega umbes 130 omavalitsuses ja 47 omavalitsuses on saavutatud absoluutne enamus.

Jätkuvalt tugev on toetus Rahvaliidule Jõgevamaal, kus saavutati peaaegu 30 protsenti häältest. Erakonnale antud häälte arv ei ole Lemberi hinnangul kõige õigem näitaja Rahvaliidu üldise populaarsuse kohta. "Kui vaadata erakonnanimekirju, siis statistika, mis välja jookseb, näitab, et oleme saanud vähem hääli. Organisatoorselt vaadates on tulemus ligilähedane. On kohti, kus meil on väikesed kaotued, on ka mõned väikesed võidud," sõnas Rahvaliidu aseesimees.

Rahvaliidu hinnangul on neil reaalne võimalus saavutada umbes 100 kohaliku omavalitsuse juhi kohta. Kui 2005. aastal oli erakonna nimekirjas kokku 755 erinevate volikogude liiget, siis praegu on suurusjärk sama. Valimisliitude kasuks otsustati erakonna esimehe sõnul kohalike omavalitsuste tasandil. "Suvel lepiti kokku see, et usaldame oma kohapealseid juhte. Paljudes valdades läks Rahvaliit teadlikult välja valimisliitudega, et kaasata inimesi, kes ei olnud nõus parteinimekirjades osalema. Paljudes omavalitsustes see ka ennast õigustas," selgitas Rüütli.

Rahvaliidu esimehe kinnitusel ei seostu inimeste soovimatus kandideerida Rahvaliidu nimekirjas, mitte konkreetselt nende erakonnaga, vaid vastumeelsus on kõigi erakondade vastu, sest kardetakse parteide keskkontorite sekkumist kohalikku ellu.

Karel Rüütli kinnitusel ei vasta tõele ka spekulatsioonid, et Rahvaliidus kaalutakse uue partei loomist või kellegagi ühinemist. "Praegu mingeid läbrääkimisi ei toimu, mingeid plaane kellegagi ei peeta," kinnitas ta.