Kajar Lemberi hinnangul on Eestis aastaid räägitud sellest, et omavalitsustele eraldatud vahendid ei vasta neile määratud kohustustele, teatas Rahvaliidu pressiesindaja.

„Igal aastal on omavalitsusliitude ja riigi vahel toimuvatel läbirääkimistel üldjuhul tasandusfondi summat suurendades pandud omavalitsustele ka lisakohustusi,” märkis Lember.

„Nüüd, kui valitsus soovib ühepoolselt tasandusfondi vähendada, peab ta ka väga selgelt ütlema, milliseid teenuseid ei pea omavalitsused enam tagama,” sõnas Lember. „Kas valitsuse hinnangul ei pea omavalitsused järgmisel aastal enam tegelema sotsiaalhoolekandega või kohalike teede korrashoiuga? Enne raha vähendamist on vaja tekkinud küsimustele vastata, sest tasandusfondist saadavad vahendid moodustavad paljudes omavalitsustes sisuliselt poole eelarvest ning selle ootamatu vähendamine tekitab kaose.”

Lemberi hinnangul võib valitsus teadlikult vähendada omavalitsuste haldussuutlikkust, et hiljem põhjendada poliitilise mõju kehtestamise eesmärgil teostatavat haldusreformi.

„Valitsuse kokkulepe kärpida kohalike omavalitsuste tarbeks mõeldud raha, näitab selgelt, et valitsusele ei meeldi iseseisva tulubaasiga omavalitsused ja Eesti peaks tänase valitsuse hinnangul liikuma järjest pikemate sammudega tsentraliseeritud juhtimisega riigi suunas,” lausus Lember. „Samas räägitakse palju demokraatiast ja kodanikuühiskonnast, kuid tegevus on kahjuks sõnadele vastupidine.”

Lemberi hinnangul peab Reformierakond loobuma oma ülikallist tulumaksu alandamise plaanist, mis keskmist tööinimest mõjutaks vähe. „See riigimehelik otsus jätaks riigieelarvesse järgmisel aastal ligi miljard krooni.”

Kui eelmised Rahvaliidu osalusega koalitsioonid suurendasid kohalike omavalitsuste tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvuga ning kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksumäär ja kütuse aktsiisist laekuv osa kasvas igal aastal, siis tänane valitsus on kõik need meetmed külmutanud ning valitsuse viimaste ettepanekute jõustumisel tasandusfond hoopis väheneb, leiab Rahvaliit.