Rahandusministeerium lähtub hetkel riigieelarve baasseadusest, mis kohustab reservi kandma eelarvekulusid ületava tulude summa, mille sihtotstarve ei ole 2006. aasta eelarve ega muu seadusega määratud. Jaanuari jooksul selgub, millised sel aastal kasutamata summad saab üle kanda 2006. aastasse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ülelaekunud sotsiaalmaks turgutab näiteks haigekassat ja pensionikassat. Kui jääb peale konservatiivne vaatenurk, mida on toetanud Reformierakond, paisub oluliselt ka välismaa pankades hoitav riigi stabiliseerimisreserv.

Rahandusminister Aivar Sõerdi kodupartei ei jaga rahandusministeeriumi seisukohta. “Rahvaliit ei pea otstarbekaks selle raha stabiliseerimist Saksa pankades, vaid suunaks ta Eesti riigi arendamisse,” ütles riigikogu liige Janno Reiljan.

Haigekassal on puudu raha, et tõsta arstide ja õdede palka, haiglate kapitalikulud on endiselt katmata, Eesti teed ja koolid vajavad investeeringuid, päästeametnikud lahkuvad töölt, loetles Reiljan lahendamist vajavaid probleeme. Kahte miljardit lisakrooni hindas ta Eesti vajaduste kõrval “pisikeseks kopikaks”.

“See on nagu sõdurisupiga — kõigepealt jääb üle, aga pärast tuleb puudu,” kinnitas Reiljan. “Kui me ei taha, et meie viletsatel teedel saavad inimesed surma, pole mõtet seda raha stabiliseerimiseks saata”.

Veelgi olulisemaks pidas Reiljan küsimust, mida teha umbes 15 miljardi krooniga, mis vabanevad euro tuleku puhul Eesti Panga varudest.