Rahvaliit: kapo ründab meid

Rahvaliidu hinnangul on kaitsepolitsei viimastel nädalatel alustanud massilisi rünnakuid nende erakonna vastu — üle on kuulatud mitmed Rahvaliidu ning põllumajandusmiisteeriumi juhtkonda kuuluvad isikud.

“21. septembril kuulati tunnistajana üle Eestimaa Rahvaliidu endine peasekretär. Ülekuulamistele on kutsutud Rahvaliidu Riigikogu fraktsiooni sekretariaadi juht ning Rahvaliidu lihtsate kontoritöötajate lähikondlasi ja paljusid teisi,” teatas Delfile Rahvaliidu pressiesindaja.

“Läbiotsimisi ja võetusi on asutud korraldama eraisikute juures, firmades ja riigiasutustes, millistel ei ole maadevahetuse tehingutega mingit seost. Näiteks otsiti maadevahetuse uurimise motiivil läbi Jõgeva ettevõtja firma ja kodu, kes pole iial maid vahetanud ega selleks soovi avaldanud. 21. septembril otsiti läbi ja võeti ära 1999. a. dokumendid firmast, mis ei ole kunagi maadevahetusega tegelenud. Erilist huvi paistab Kaitsepolitseile pakkuvat sõiduautode kasutamine.”

Rahvaliidu teatel on viimastel nädalatel kaitsepolitsei huvi objektiks kujunenud põllumajandusministeeriumi tegevus eelmise põllumajandusministri juhtimise ajal, mille kinnituseks on infomaterjalide võetused ning ministeeriumi juhtkonda kuulunud ja kuuluvate isikute kutsumine kaitsepolitseisse ülekuulamistele.

Rahvaliit käsitleb sellist tegevust suunatud ja laiahaardelise rünnakuna meie erakonna ja eelkõige Rahvaliidu juhtide vastu, päästmaks uurimisorganite läbikukkumist maadevahetuse tehingute uurimisel ning üritades leida ükskõik milliseid põhjusi meie erakonna juhtide kompromiteerimiseks.”

Rahvaliit jälgib järjest süveneva murega Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevust nende seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Tulemusliku tegevuse kõrval on ilmnemas järjest enam tendents jõudemonstratsioonile ning kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste üha suurenevale riivele.

“On lubamatu, et mitmed uurimisorganite endi initsiatiivil avalikkuses laia kõlapinda leidnud süüdistused ei ole leidnud mõistliku aja jooksul õiglast lahendust või on lõppstaadiumis osutunud alusetuks.

Endist Riikliku Autoregistrikeskuse juhti jooksutati enam kui kolm aastat uurimisorganite vahet enne, kui Riigikohus talle esitatud süüdistused alusetuks tunnistas ja kodaniku õigeks mõistis.

Advokaat Margus Heek suri käesoleva aasta augustis jõudmata ära oodata ligikaudu kolm aastat kestnud uurimise tulemust ning Heegi surma tõttu lõpetab Euroopa kohus tõenäoliselt tema kaebuse menetluse. Mitmeid aastaid on veninud menetlused Vladimir Panovi süüasjades ja osa algselt ülespuhutud süüdistusi on ära langenud, kuigi ajakirjanduse kaudu näidati neid juba ette suurte kurjategijatena,” seisab Rahvaliidu avalduses.

“On jäänud täielikult tähelepanuta, missugune on selliste protsesside mõju inimesele, tema tervisele, perele ja lähedastele ning töö- ja ametialasele tulevikule. Uurimisorganite poolt tehtud vigade ja inimese saatuse hävitamise eest keegi personaalset vastutust kanda ei saa, nagu väitis hiljuti Riigikogu infotunnis reformierakondlasest justiitsminister Rein Lang.”

Eesti Vabariik on demokraatlik õigusriik. Kui aga kuritegevuse vastase võitluse sildi all otsitakse läbi, kuulatakse pealt ja kuulatakse üle isikuid, kellel ei ole konkreetsete kriminaalasjade uurimisega mingit puutumust, on tegemist nende isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste jämeda riivega. See võib karistamatuse ja justiitsministri poolt soositavas jätkuvalt isikliku vastutamatuse ja kõikelubatavuse õhkkonnas viia välja uurimisorganite omavolini. Rahvaliit leiab, et eelnev võib muuta võimatuks isegi õiglane ja erapooletu kohtupidamise ning ohustada Eesti ühiskonna demokraatlikku arengut.

Lähtudes euroopalikust poliitilisest kultuurist võttis Villu Reiljan uurimisorganite poolt meediaskandaaliga üleskergitatud maadevahetuse tehingute eest poliitilise vastutuse. Eestimaa Rahvaliit nõuab vastutusvõimet ka riigi uurimisorganeilt ning selge ja edasilükkamatu vastuse andmist nii erakonnale kui ka avalikkusele maadevahetuse tehingute kõigi asjaolude suhtes.

Riigi kohustuseks on kaitsta inimeste põhiõigusi ja vabadusi, sealhulgas õigust isikupuutumatusele ning heale nimele, sealhulgas riigiaparaadi enda liialduste, põhjendamatute süüdistuste ning kahtlustuste eest. Eriti suurt ohtu inimeste õigustele kätkevad endas liialdused ja ebaproportsionaalsete meetmete kasutamine riigi uurimis- ja jälitusorganite tegevuses.

Valitsuse kohustuseks on tagada, et riiklikud institutsioonid oma kohustuste täitmisel põhiseadusest tulenevaist põhimõtteist kinni peaksid. Eeltoodust tulenevalt ootame, et maavahetusega seotud uurimine leiaks võimalikult kiiresti seadusliku lahenduse.