Rahvaliit: arutud kärped eurot ei too
Männi sõnul tuleb eurole üle minekuks tagada riigi haldussuutlikkus, mis nõuab mitte ainult kärpimist, vaid vahendite suunamist täiendavat tulu toovatesse valdkondadesse, vahendas Delfile erakonna pressiesindaja.
“Kõikide valdkondade ühtse protsendiga kärpimine seab ohtu riigi arenguvõime,” sõnas Mänd. “Praeguses olukorras tuleb leida uusi vahendeid, et tagada euroraha kiirendatud kasutamine, mis toob riigieelarvesse täiendavat tulu.”
Männi sõnul pole euro tulek saavutatav ainult kärpimisega, sest iga kärbe toob kaasa uued kärped. “Kiire ja läbimõtlematu euro nimel tegutsemine võib anda majandusele korvamatu löögi, mis omakorda süvendab sotsiaalset kriisi.”
Rahvaliit ootab valitsuselt koos 2010. aasta riigieelarvega majanduse elavdamise paketi esitamist, sest eurole üleminekuks ei ole Maastrichti kriteeriumi vaja täita ainult sellel, vaid ka järgmisel aastal.
Männi hinnangul ei ole valitsus kiire eurole ülemineku nimel tegutsenud piisava järjekindlusega. See oleks nõudnud eelarvekulude vähendamist ja tulude suurendamist juba kevadel, kui Eesti Pank andis tunduvalt suurema langusprognoosi kui rahandusministeerium. Tema sõnul on rahandusministeeriumi prognoosid olnud viimastel aastatel optimistlikumad kui tegelikkus.
Rahvaliit märkis juba kevadist prognoosi kommenteerides, et suvine majandusprognoos võib näidata veelgi suuremat langust ning kui siis soovitakse Maastrichti kriteeriumile kindlaks jääda, tuleb valitsusel sügisel eelarvekärpe juurde tagasi tulla.
