Rahvaliidu Noorte  hinnangul näitab olukorra kriitilisust see, et üliõpilaskondadest tuleb signaale, et üliõpilased ei ole võimelised käendajate puuduse tõttu enam õppelaenu võtma

„Kuni puudub riiklik vajadustepõhine õppetoetuste süsteem, siis on õppelaen üliõpilaste ainukeseks võimaluseks oma õpingute rahastamisel. Kui kõikidele nõutavatele tingimustele vastavate käendajate leidmine on võimatu, oleks riik õppelaenu käendajana lahenduseks raskustes olevatele tudengitele,“ märkis Rahvaliidu Noorte juhatuse liige Kristjan Jansen avalduses.

Õppelaenuta jäämise korral suureneb Rahvaliidu Noorte arvates akadeemilisele puhkusele jäävate ja välismaa ülikoolidesse siirduvate tudengite arv.

Praegu kehtiva korra järgi peab õppelaenu taotlejal olema kaks käendajat, kes on Eesti kodanikud ning kellel on korrapärane sissetulek.