“Ajakirjanduses avaldati usutlus president Toomas Hendrik Ilvesega, kes väitis BBC korrespondent, et tema arvates tähendaks vene keeles rääkimine 50-aastase Nõukogude tooruse aktsepteerimist, sest enamus vene keele kõnelejatest asus Eestisse elama alles pärast okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Nimetatud arvamus tekitab Rahvaliidu Noorte arvates Eesti ühiskonnas veelgi suuremat lõhet,” teatasid Rahvaliidu Noored.

“Ilvese loogika kohaselt ei tohiks Eestis kasutada siis ka saksa, taani, rootsi ega poola keelt, kuna ka see tähendaks teatud minevikusündmuste aksepteerimist. Näiteks rootsi keele kasutamine tähendaks Eesti rahva lõpliku orjastamise tunnistamist, kuna nö. “vanal heal Rootsi ajal” kehtestati lõplikult pärisorjus Eestimaal,” arutles Rahvaliidu Noorte esimees Olav Hoop.

„Kas hr. president toetab antidemokraatliku olukorda Kuubal, kus räägitakse hispaania keeles — keeles mida valdab ka hr. Ilves? Kurb on kuulda, et austatud president käis välisajakirjanikele välja arvamuse, mis jätab meie presidendist ja kogu Eestist väga rumala mulje,“ lisas Hoop.

Kui endised Eesti presidendid Lennart Meri ja president Rüütel mõlemad austasid siin elavaid erinevaid rahvusi ning ei laskunud kunagi kogukondade omavahelisele vastandamisele. Paraku on Ansipi praegune valitsus ees ja Ilves nüüd järgi just selle tee valinud.

Ajalugu ei saa paraku muuta ja sellest jäigalt kinni hoidmine ei too ühele rahvale kuidagi kasu. Eestimaa rahvas koosneb paljudest rahvustest ja me peame koos mõtlema Eesti tulevikule. Hea näitena võib eeskujuks tuua endise Läti presidendi, välislätlase Vaira Vike-Freiberga, kes õpis oma ametisoleku ajal selgeks vene keele, kuna pidas seda Läti riigi seisukohalt oluliseks.