"Värbasime rahvakogule inimesi väikese varuga - 550 inimest. Kes neist täpselt kohale tuleb, see selgub laupäeval," ütles TNS Emor sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute ekspert Aivar Voog Delfile.

Voogi sõnul peaks värvatute valim ligilähedaselt peegeldama elanikkonna sotsiaal-demograafilist struktuuri, seda nii soo, vanuse kui elukoha järgi. Samuti on rahvakogul osalejate hulgas Eestis elavate erinevate rahvuste esindajad.

"Värbamine ei olnud kindlasti kerge, kuna kõikidele värvatutele pidi sobima üks konkreetne kuupäev," tunnistas Voog. "Põhiline äraütlemise põhjendus oligi konkreetse kuupäeva mittesobimine. See kas oli juba äraplaneeritud või arvati, et tõenäoliselt tuleb midagi vahele."

Samuti peljati Voogi sõnul liiga suurt ajakulutust ühel üritusel osalemiseks ja seda eriti koos sõiduajaga kaugemate piirkondade elanike jaoks.

Veel toodi esile väikest teadlikkust, et poldud midagi kuuldud rahvakogust ning selletõttu ei osatud seisukohta võtta, kas osaleda või mitte isegi peale lisaselgituse andmist.

Voog lisas, et mõnel juhul väljendati oma soovimatust üldse osaleda mingitel aruteludel ning avaldada oma isiklikku arvamust. Küsitlejatel tuli tema sõnul kuulda ka seisukohti "et mis see minu arvamus ikka loeb".

Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.

Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.