Rahvakogu soovitab üleriigilise valimisringkonna moodustamist
Positiivse küljena toodi peamiselt välja süsteemi lihtsust ja selgust, negatiivsena väikeste kohtade esindatuse halvenemist, märgitakse rahvakogu ettepanekute analüüsis.
Pooltargumentidena toodi välja, et saadikud hakkaksid Eestit käsitlema kui tervikut, mitte kui erinevate osade summat ning valija saab valida oma lemmikkandidaadi ükskõik millisest Eesti piirkonnast, seega on suurem tõenäosus leida endale sobivaim kandidaat.
Samuti märgiti, et kandidaatide esitamise protsess on lihtsam ja selgem, kaovad peibutuskandidaadid valimisringkondades ning süsteem tagab valimiste üldisuse ja ühetaolisuse.
Vastuargumendiks oli, et üleriigiline valimisringkond soosib ebavõrdsust, sest enamik häältest läheb kandidaatidele, kelle nimi ja nägu on üle riigi tuntud ehk seega suurtele parteidele, kellel on vahendeid ja võimalusi teha üleriigilist kampaaniat.
Leiti ka, et üleriigiline valimisringkond halvendaks veelgi väikeste kohtade esindatust, sest enamik kandidaate koonduks linnadesse, kus on kõige rohkem hääli.
Samuti oleks siis kandidaate oleks liiga palju, praeguse 60 asemel tuleks valida ligi 1000 kandidaadi seast.
101 ühemandaadilist ringkonda
Täiendavalt tehti ettepanek luua 101 ühemandaadilist valimisringkonda, kus iga ringkond valib riigikokku oma esindaja. Selle ettepaneku positiivse poolena toodi välja, et nii säiliks saadikul ja valijal üksteisega tugevam side ka pärast valimisi. Negatiivsena märgiti, et see on raskesti teostatav ning nõuaks suuri lisakulusid.
Valimiste teemal esitati rahvakogule kokku ettepanekuid ja argumente ligi 1700.
Eestis on praegu kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, kus kohtade arv riigikogus on ligikaudu võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga.
Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt viis protsenti valimas käinute häältest. Kandidaate võivad esitada registreeritud erakonnad ja lisaks on võimalik riigikokku pürgida üksikkandidaadina.
Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes 5-14 mandaati, vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile ning valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus.
