Rahvahääletus või -küsitlus? EKRE saatis 1,8 miljonit eurot maksva abielureferendumi eelnõu koalitsiooniliikmetele

 (819)
Martin Helme: ta ei ole juriidiliselt siduv asi
Koalitsioonikõnelused Stenbockis
Koalitsioonikõnelused Stenbockis Foto: Rauno Volmar

EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) edastas plaanitava niinimetatud abielureferendumi korraldamise eelnõu koalitsiooniliikmetele. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei saa sellise sõnastusega rahva otsus olla kohustuseks.

Märtsis panid Keskerakond, Isamaa ning EKRE koalitsioonileppesse kirja, et erakonnad viivad läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Hääletust plaanitakse läbi viia tuleva aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal.

Nüüd esitas EKRE koalitsiooniliikmetele vastava riigikogu otsuse eelnõu. Rahvahääletuse korraldamise eeldatavad kulud on 1 766 000 eurot, vahendid selleks nähakse ette 2021. aasta riigieelarves.

Eelnõuga soovitakse panna rahvahääletusele järgmine küsimus: "Kas Te toetate ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 lausega "Abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline püsiv liit"?"

Rahvahääletus
Seotud lood:

Põhiseaduse § 105 näeb ette, et riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et käesoleval juhul on tegemist "muu riigielu küsimusega". Rahvahääletusele ei panda põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, vaid üksnes küsitakse rahva arvamust, kas selline muudatuks oleks vajalik.

"Kui rahvahääletus annab positiivse tulemuse, siis selle järel on võimalik alustada põhiseaduse muutmise protseduuri mõnel põhiseaduse §-s 163 toodud viisil (kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või riigikogu poolt kiireloomulisena)," kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.

Seega soovitakse rahvahääletusega rahvaküsitluse eesmärki täita.

Rahvaküsitlusi võib korralda mis tahes teemal, aga küsitluse iseloom on peaasjalikult informatiivne. Rahvaküsitluse tulemusena põhiseadust muuta ei saa – riigikogu peab rahvaküsitluse tulemusi küll arutama, aga automaatset seadusemuudatust see kaasa ei too.

Ainult arvamuse küsimine

EKRE poolt koalitsioonipartneritele välja pakutud eelnõu räägib küll rahvahääletusest abielu mõiste küsimuses, kuid erakonna esimees Martin Helme ütles usutluses ERR-ile, et rahvahääletus võib ka olla küsitlus.

"Rahvahääletus võib ka olla küsitlus. Me võime ka referendumiks alati nimetada. Referendum on siis rahvahääletuse kaudu, mingite asjade teada saamine või otsustamine. See, mismoodi me ta leppisime kokku koalitsioonilepingus, mis on ka meie praeguse eelnõu sisu, on põhiseaduse järgi "muu riigielu küsimuses rahva küsitlemine". Ta ei ole juriidiliselt siduv asi. Ta ei ole eelnõu, mida me heaks kiidame, vaid ta on rahvalt arvamuse võtmine, aga tema poliitiline kohustus poliitikutel selle järgi toimida... Minu meelest ei ole võimalik seda mitte järgida," vastas Helme ERR-i küsimusele, kas tegemist saab olema rahvaküsitluse või rahvahääletusega.

Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis ei saa rahvahääletuse käigus küsitlust läbi viia

Õiguskantsler Ülle Madise ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Eestis ei saa rahvahääletuse käigus küsitlust läbi viia, vaid hääletusele tuleb panna seaduseelnõu, vahendab ERR.

"On riike, kus rahvahääletus võib olla lihtsalt rahvaküsitlus, kus küsimus ongi rahva arvamuse teada saamiseks, Eestis see nii ei ole. Eestis on rahvahääletuse otsus alati siduv ja on ka selgelt öeldud, kes saavad osaleda," ütles Madise.

"Kuna rahvahääletus on Eestis selgelt siduva tulemusega, see on väga oluline riigielu sündmus, siis osalevad ainult täisealised Eesti vabariigi kodanikud, kelle teovõimet ei ole valimisõiguse osas piiratud," lisas Madise.

EKRE esimees Martin Helme ütles esmaspäeval ERR-ile, et rahvahääletus võib ka olla küsitlus.

Madise rõhutas, et kui on soov muuta Eesti vabariigi põhiseadust, siis tuleb hääletusele panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Ta tõdes, et nii, nagu praegu plaanitakse rahva käest küsida, ei saa küsida, kui riigikogust 3/5 ei ole sellega nõus. Ta rõhutas ka, et sellise sõnastuse puhul ei saa tulemused olla riigikogu liikme jaoks kohustuseks.

"Kui rahva ette pannakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu näiteks nii, nagu meedias avaldati, nagu Martin Helme seda välja pakkus ja kui rahvas vastab jah, siis selle järel kantakse see muudatus põhiseadusesse. Aga siis peab olema see rahvahääletusel eelnõuna ja eelnõuna saab panna ainult siis, kui selle otsuse teeb vähemalt 61 riigikogu liiget," selgitas Madise.

EKRE riigikogu fraktsiooni juht Siim Pohlak ütles Delfile, et rahvaküsitlus tuleb kindlasti. "Vähemalt seni, kuni kehtib koalitsioonileping. Päris lõplik küsimuse tekst saab paika lähiajal ja siis jagatakse seda ka meediaga," lausus Pohlak.

"Igal juhul on küsitlus vajalik, sest Eestis kaasatakse rahvast riigielu küsimuste juures häbiväärselt vähe," leidis ta.

Septembri algul päris Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma õiguskantslerilt, kas ja kuidas on ilma põhiseadust muutmata võimalik rahvahääletusel kindlustada abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna, nagu see on sätestatud perekonnaseaduses.

Õiguskantsler Ülle Madise selgitas, et kui Eestis korraldataks rahvahääletus näiteks küsimuses "Kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks?", siis rahvahääletusel toetuse saanud seisukoht on siduv.

Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab „jah“, ei ole uue rahvahääletuseta lubatud muuta perekonnaseaduse § 1 lõikes 1 sisalduvat abielu mõistet. Seesugune seadusemuudatus oleks põhiseaduse § 105 lõike 3 teise lause rikkumise tõttu põhiseadusevastane.

Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab küsimusele eitavalt, võib riigikogu perekonnaseaduses sisalduvat abielu definitsiooni soovi korral muuta.

"Rahvahääletuse tohib korraldada põhiseaduse muutmise eelnõu üle või riigielu küsimuses nii, et küsimus on selge ja vastus saab olla riigiorganeile kohustuslik," selgitas Madise.

Koalitsioonileppes pakutud sõnastus ei vasta Madise sõnul rahva otsuse kohustuslikkuse nõudele. "Kui eesmärk on muuta põhiseadust, tuleb hääletusele panna vastav muudatus ise põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuna," selgitas Madise, et koalitsiooni pakutud küsimus rahvahääletusel ei saaks siduv olla.

Madise: rahvahääletuse korraldamine koos kohalike valimistega ei ole mõistlik

Madise ütles ka, et rahvahääletuse korraldamine koos kohalike omavalitsuste valimistega ei ole mõistlik.

"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on õigus hääletada kõigil vähemalt 16-aastastel Eesti alalistel elanikel, sh teiste riikide kodanikel ja määratlemata kodakondsusega isikutel ning Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikel," sõnas Madise.

"Rahvahääletusel tohivad osaleda vaid vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud. See tähendab, et kohalike valimiste ja rahvahääletuse korraldamine samal päeval toob kaasa valijate eristamise ja koos sellega eeldatavalt palju segadust. Eriti olukorras, kus avalik tähelepanu ja kampaania keskendub eelkõige üleriigilisele küsimusele," märkis õiguskantsler.

"Seadus näeb ette ka selle, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja rahvahääletust korraldavad valimiskomisjonid moodustatakse erinevatel alustel. Sisuliselt tähendab see, et samal päeval toimuvad kahed eraldi valimised. Paratamatult kaasneb sellega topeltkoormus riigieelarvele ja valimiskomisjone moodustavatele riigi- ja kohaliku võimu asutustele. Sama küsimust onkäsitlenud üksikasjalikumalt Vabariigi Valimiskomisjon," selgitas Madise.

Eelnõu algataja oli Martin Helme

Teadaolevalt on eelnõu algatajaks EKRE esimees, rahandusminister Martin Helme, kes on ettepaneku koalitsiooninõukogule teinud.

Päevalehe allikas kinnitas, et eelnõu sõnastus vastab sellele, mis on kirjas koalitsioonileppes. Miks aga tehti eelnõu valmis rahandusministri kabinetis ja mitte justiitsministeeriumis, tekitab koalitsioonipartnerites segadust.

Juba viis aastat tagasi olid EKRE liikmed väga kriitilised igasuguste samasooliste suhete seadustamise osas. Siis esitas Vabaerakond eelnõu paarkonna seaduse loomiseks, mis oleks asendanud kehtiva kooseluseaduse ning seni menetluses oleva rakendusseaduse.

Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et kommenteerib eelnõud täpsemalt siis, kui seda on koalitsiooni fraktsioonid arutanud ning eelnõu on koalitsiooni hinnangul valmis. Küll aga oli Kallas nõus kommenteerima tõika, et küsitluse korraldamine maksaks 1 766 000 eurot. “Kui riik ei leia 400 000 eurot koolipsühholoogide koolitamise jaoks, kuid käib 1,8 miljonit või 3 miljonit hetkega välja, siis on prioriteetidega midagi tõsiselt meil paigast,” sõnas ta.

Kallas teatas septembri alguses, et rahvaküsitlus lõhestab ühiskonda ning võrdleb EKRE teguviisi Venemaaga, kus sarnane referendum hiljuti läbi viidi.