Peaminister Juhan Partsi juhitava valitsuse keskmine toetusnäitaja on 5,29 palli ning viimati oli valitsuse toetus sel tasemel augustikuus, teatas Delfile valitsuse infobüroo. Valitsuse toetuse seni madalaim tase on olnud 4,93 palli.

Toetust valitsusele mõõdetakse küsimusega: “kuivõrd te toetate EV valitsuse tegevust?”.

TNS Emori sotsioloogi Jaanika Hämmali hinnangul polnud septembrikuus palju tähelepanu pälvinud Lihula sündmuste mõju valitsuse toetusele elanikkonna seas nii suur, kui oleks võinud meediakajastuste põhjal oodata. Selle peamise põhjusena võib Hämmali sõnul välja tuua eelkõige selle, et eestlastest ja mitte-eestlastest elanikkonna hinnangud neutraliseerisid üksteise mõju.

Eestlaste keskmine toetus valitsusele langes septembris 4,83 pallini, mis on madalaim valitsusele seni antud hinnanguist, kuid siiski kõrgem Mart Laari valitsuse toetuse keskmisest tasemest (4,7); samas mitte-eestlaste seas tõusis möödunud kuul toetusnäitaja praeguse valitsuse senisele kõrgeimale tasemele: 5,6-ni.

Regionaalses lõikes vaadatuna on toetus valitsusele langenud Lääne-Eestis, Lihula sündmuse toimumispaigas ning Lõuna–Eestis, mis on tavapäraselt valitsuse tegemist suhtes kriitilisem. Piirkond, kus valitsuse toetus tõusis, on Ida-Virumaa.

TNS Emori hinnangul tuleb meediasündmuste kajastuse mõju valitsuse toetusele ilmekalt esile kui vaadata sündmusi, mida valitsuse mittetoetajad meediast ennekõike meenutavad: ligi pooled mittetoetajad nimetavad Lihulat , samas kui neutraalsete ja toetajate hulgas on Lihula mainijaid ligikaudu kolmandik.

Valitsuse ja EL toetust kaardistati septembris kahe TNS Emori poolt korraldatud omnibuss-küsitluse raames ajavahemikel 01-08.09.04 ja 15-22.09.04. Kahe perioodi jooksul küsitleti kokku 1011 Eesti elanikku vanuses 15-74 a, kellest valimisealisi kodanikke oli 755 vastajat

Riigikantselei tellib igakuiselt TNS Emori poolt läbiviidavast regulaarselt riigiseire uuringust andmete kasutusõigust, mis kaardistavad valitsuse ja Euroopa Liidu toetust elanikkonna seas.