"Rahva teenrid": netis avaldatu kohta tuleks luua seadused
Rahva teenrid tuletasid meelde möödunud nädalal enam kõneainet tekitanud juhtumeid, kus ühel juhul soovitas Swedbank blogipidajal fotol olev panga logo eemaldada, teisel juhul vallandati töötaja blogipidamise eest ning kolmandal juhul lõpetati töösuhe Urho Rätteliga peale arvamusavaldust, et “Eesti riik ja õiguskantsler torpedeerivad meelega venelaste turismi Eestisse” Eesti Päevalehes.
Ajakirjanikud leidsid, et Swedbank läks liiale blogi tsenseerimisega, seda enam, et tegu oli blogija enda tehtud fotoga. “Meil on tekkimas uus eetikakoodeks, mis puudutab internetis avaldatut,” arvas Heidit Kaio.
Kuna internetikasutajaid on Eestis üle 70 protsendi, on eetikakoodeksit neile raske selgitada, arvas Hussar ning soovitas, et kindlamalt tuleks paika panna interneti ja blogindusega seonduv seaduste kogum. “See on juba kujunemas,” leidis Kaio.
„Aga selles kujunemises me näeme, et tugevamad suudavad end kehtestada ja nõrgematel tõmmatakse müts pähe,“ sõnas Hussar, lisades, et panga puhul oli näha, et luges tugevama õigus.
Heidit Kaio arvas aga, et mõnel puhul on tugevam see, kellel on kanal, kus infot levitada ning ka blogi on kanal. Ühes olid ajakirjanikud nõus, et internetimaailmas tuleks piirid paika panna, mida võib karistamatult avaldada ja mida mitte.
“Eesti bloginduses on piirid juba ammu ära katsetatud, juhtivad blogijad on ära kasutanud bloginduse süvakosmose ning on selgunud, et inimesed ei kipu enda eest seisma, pigem lasevad endale soppa pähe kallata ja ütlevad, et las olla. Interneti kaudu on oluliselt rohkem võimalik inimesi solvata,” leidis Hussar.
Kaio tuletas selle peale meelde, et siiski on olnud ka juhtumeid, kus end solvatuna tundnud inimene on kohtu poole pöördunud - Kadri Kõusaare ja Magnuse juhtum, Olev Ruitlase blogi juhtum ja Tähismaade juhtum.
