Konkreetsetele küsimustele hägusalt vastamine või üldse vastamata jätmine ning küsija pidev edasisuunamine mõne teise ametniku poole tekitab tahes tahtmata kahtluse, et meie eurosaadikud on hüvitiste suuruse avaldamata jätmise kohta sõlminud omavahel mingisuguse kokkuleppe.

Selle asemel, et valijatele selgitada, mida ettenähtud hüvitisrahadega tehakse ja kui suured need summad täpselt on, otsustati sisuliselt vaikida.

Ainuke eurosaadik, kes nõustus oma hüvitiste suuruse avalikkuse ette tooma oli Indrek Tarand.

Tema üldkulude hüvitise summa oli eelmisel aastal kokku 51 588 eurot ehk maksimaalne määr 4299 eurot kuus.

Üldkulude hüvitis on mõeldud kulutuste katmiseks valimisriigis, näiteks parlamendiliikme büroo haldamise kulud, telefoni- ja postikulud ning arvuti- ja telemaatikaseadmete ostmise, kasutamise ja hooldusega seotud kulud.

„Kuna eurosaadikute külalisgruppidele määratud rahast ei jätku alati piletite, majutuse, söögi ja muu transpordi katteks, on tulnud teinekord seda siit eelarvest katta. Külalisgruppide rahastusest on varemgi meedias kirjutatud,“ rääkis Tarand Delfile.

„Lisaks maksan ma sellest eelarvest telefoniarveid (suurusjärgus 1000€), käin töölõunatel, olen ostnud sülearvuti, wifi ruuteri. Kolmapäeval tegin Euroopa Komisjoni eesti praktikantidele välja kohvikus LeBon,“ loetles ta.

Tarandile hüvitatud reisikulude kogusumma 50 368,25 eurot. „Iga kuu tuleb sõita keskmiselt kolmel nädalal Brüsselisse ja ühel nädalal Strasbourgi,“ selgitas ta.

EList väljaspool käis Tarand enda sõnul vaid ühel korral ning sihtpunktiks oli siis Island. „Ülejäänud reisid on piirnenud Brüsseli, Strasbourgi ning muude delegatsioonide ning konverentsidega Euroopa Liidu sees ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) riikides,“ lisas ta.

Eurosaadiku iga-aastane ettenähtud sõiduraha kogusumma on 4243. See summa on mõeldud kuludeks, mis kaasnevad sellega, kui europarlamendi liige peab reisima väljapoole oma liikmesriiki muude kohustuste täitmiseks ning mille eesmärgiks ei ole ametlikud kohtumised. Näiteks osalemine teises liikmesriigis toimuval konverentsil või töövisiit mõnda teise riiki raportööri ülesannete täitmise raames.

Päevarahadeks maksti Tarandile mullu 43 852 eurot. Parlament maksab majutus- ja lisakulude katmiseks kindlasummalist hüvitist suuruses 304 eurot iga päeva eest, mil parlamendiliige on kohal ametlike asjaajamise päevadel, tingimuseks on allkiri kohalolijate nimekirjas. Päevaraha on mõeldud hotelliarvete, söögi ja muude osalemisega seotud kulude katteks. Päevaraha vähendatakse poole võrra, kui saadik on puudunud rohkem kui pooltelt täiskogu nimelistelt hääletustelt.

Seega sai Indrek Tarand mullu erinevaid hüvitisi kokku 150 051,25 eurot ehk umbes 12 500 eurot kuus.

Lisaks hüvitistele on igal eurosaadikul ka palk, mis on 6,200,72 eurot kuus (neto) ehk 74 408,64 eurot aastas.

Nagu ka paari aasta eest, ei leidunud tänavugi ühtegi teist eurosaadikut peale Indrek Tarandi, kes julgenuks oma tegeliku hüvitiste suuruse välja öelda. Siiski võib arvata, et ka teiste saadikute hüvitiste suurusjärk on umbes sama.

Ära tasub märkida ka see, et kui kõikide teiste eurosaadikute büroodest laekus korduvalt saadetud küsimustele kuu aja jooksul mingisugunegi vastus, siis Siiri Oviiri kontorist ei jõudnud Delfini ühtegi „elumärki“.

Eurosaadikute hüvitiste kohta info hankimise kronoloogia

15.01-17.01

Jaanuari keskpaigas saatsime kõikide Eesti eurosaadikute büroodesse ja Euroopa Parlamendi Eesti esindusse küsimused eurosaadikutele eelmisel aastal makstud hüvitiste kohta.

Uurisime neilt kui palju maksti Eesti eurosaadikutele lisaks palgale erinevaid päevarahasid ning kui suur mullune kuluhüvitiste kogumaht saadikute kaupa. Euroopa Parlamendi Eesti esindusest küsisin selle kohta, et äkki on olemas mõni aruandedokument nende hüvitiste kohta, mida saaks avalikkusega jagada.

Euroopa Parlamendi infobüroost laekus 15. jaanuaril samal päeval saadetud küsimustele vastuseks edastati link europarlamendi liikmete tasustamise ja hüvitiste maksmise üldtingimuste ja hüvitiste maksimummääradega, millest polnud võimalik välja lugeda saadikute konkreetsete hüvitiste suurust eelmise aasta kohta.

20.01

Sellise vastusega polnud võimalik leppida ning viis päeva hiljem (lootuses, et äkki saadikute bürood ikkagi vastavad) saatsime Euroopa Parlamendi infobüroosse täpsustavad küsimused ning palusime konkreetseid numbreid saadikute hüvitiste kohta. Selle peale laekus samal päeval kiire vastus, mis sisaldas kõikide eurosaadikute nõunike e-posti aadresse ning soovitust uurida hüvitiste suuruse kohta neilt.

Samal päeval saatsin kõikide eurosaadikute büroodesse alljärgnevad küsimused.

Kui suur oli eurosaadik Tunne Kelami/Kristiina Ojulandi/Siiri Oviiri/ Ivari Padari/ Vilja Savisaar-Toomasti/Indrek Tarandi 2013. aasta:

1. Üldkulude hüvitise summa kokku

2. Hüvitatud reisikulude kogusumma

3. Iga-aastase ettenähtud sõiduraha kogusumma

4. Päevarahadeks makstud summa

Lisasin küsimustele saateks palve, et toodaks ka näiteid, kuhu raha paigutati.

Kõige esimesena saabus mõni tund hiljem vastus eurosaadik Indrek Tarandi büroost, kus lubati üritada vastused saata sama nädala neljapäevaks (23. jaanuariks), kuid kaasnes ka soovitus küsida andmeid ka Euroopa Parlamendi Infobüroost Eestis ning otsida internetist.

21.01

Öösel saabus vastus eelnevatele küsimustele Kristiina Ojulandi büroost ning pärastlõunal ka Vilja Savisaar-Toomasti büroost. Vastus oli neil sisuliselt sama – link saadiku hüvitiste üldtingimustele, sama dokument, mille saatis Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis mitu päeva varem.

23.01

Indrek Tarandi büroost tuli viisakas vabandus, et selleks päevaks lubatud vastuseid siiski anda ei saa ning vastuseid võib oodata päev hiljem 24. jaanuaril. See vastus aga ei saabunud ning ei saabunud ka vastus 27. jaanuaril saadetud järelepärimisele selle kohta, kas on põhjust oodata neid vastuseid.

04.02

Kõikide saadikute bürood saavad selle päeva hommikul uuesti täpselt samad küsimused, millele eelnevalt sisulisi ja konkreetseid vastuseid laekunud polnud.

Tunne Kelami büroost laekus vastus, mis andis aimu selle kohta, kuhu eurosaadiku raha kulus, kuid mitte vastuseid konkreetsetele küsimustele. Näiteks on igale saadikule ette nähtud aastas 4243 eurot sõiduraha ning Kelam kasutas seda eelkõige esinemisteks erinevatel üritustel Varssavis, Pariisis, Visbyl ja Vatikanis. Samuti viibis ta visiidil Makedoonias.

Kelami büroost tõdeti, et eurosaadiku üldkulude huvitise määr on 4 299 eurot kuus ja Kelam kasutab seda peamiselt oma Tallinna büroo kulude katmiseks ja Eestis toimuvate ürituste ettevalmistamiseks. Samuti Brüsseli kontori jooksvate administeerimiskulude ja esindusülesannetega kaasvevate kulude katmiseks.

05.02

Ivari Padari kontorist laekunud vastuses soovitati samuti küsimustega taas pöörduda Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo poole ning selgitati pisut taas eurosaadikute palkade ja hüvitiste tüüptingimusi.

09.02

Kristiina Ojulandi büroost laekus vastus, et neil ei ole eelnevale vastusele (eurosaadikute palkade ja hüvitiste tüüptingimused) midagi lisada.

10.02

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis sai 4. veebruaril saadikute büroodesse saadetud küsimused täpsustusega, et eurosaadikud leiavad, et vastused neile küsimustele peaksid tulema ikkagi EP Eesti infobüroo ja Euroopa Parlamendi finantsteenistuse kaudu. Mäletatavasti soovitas EP Infobüroo Eestis küsida eelnevalt konkreetseid kulusid hoopis saadikutelt endilt.

13.02

Saabus vastus Euroopa Paralamendi Eesti infobüroost, et päringuga tegeletakse.

14.02

Indrek Tarand saatis ainsa eurosaadikuna konkreetsed vastused esitatud küsimustele.

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis teatas vastuseks küsimustele, et Euroopa Parlament ei anna välja konkreetsete saadikute finantsandmeid.