“Teise poolaasta eelarve on püsikulu kasvu tõttu kuus-seitse miljonit krooni väiksem kui senise programmi edastamiseks vajalik,” ütles Eesti Raadio (ER) finantsjuht Joel Sang Eesti Päevalehele. “Mida me teha saame — räägime vähem ja mängime rohkem muusikat.”

Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar märkis, et kui raadio lisaeelarvest raha juurde ei saa, läheb väga raskeks. Tema sõnul tahavad nõukogu liikmed Riigikogus lisaraha andmist toetada. “Valitsuse esitatud lisaeelarve eelnõus pole raadiole aga midagi lubatud,” lisas ta.

ERi juhatuse esimehe Ain Saarna (pildil) sõnul arvestas raadio esimesel poolaastal, et lisaeelarvest võib tulla raha juurde. Esimese poolaasta eelarve oli sellepärast 41,7 miljonit krooni ja teiseks poolaastaks jäi 35,3 miljonit krooni.

Sanga sõnul kasvas raadio eelarve möödunud aastaga võrreldes vaid poolteist miljonit krooni, kuid samal ajal kasvatas hindade tõus kulusid kuus-seitse miljonit krooni.

Saarna märkis, et löögi alla satuvad eelkõige Vikerraadio ja Raadio 4. “Neis on sõna osakaal kõige suurem,” lausus ta.

Sang märkis, et Brüsselist tuleb tagasi kutsuda korrespondent Marko Saaret. “Saaret on aga ainuke Eesti ajakirjanik, kes püsivalt Brüsselis asub ning arvestades Euroopa Liidust ja NATOst sel sügisel oodatavaid otsuseid, peaks keegi just nüüd kohapeal olema,” ütles Saarna.